Kolme Balti riiki – Eestit, Lätit ja Leedut autasustatakse pidevate jõupingutuste eest Euroopa rahu hoidmisel Vestfaali rahupreemiaga. Liidupresident Frank-Walter Steinmeier andis auhinna 14. juulil Münsteris üle kolmele riigipeale: Kersti Kaljulaidile, Dalia Grybauskaitele ja Raimonds Vejonisele, kes võtsid auhinna vastu esindades oma riigi kodanikke. Auhinnaga pärjati ka skautide noorteorganisatsioon.
Steinmeier austas oma kõnes “kõikumatut vabadusearmastust” ja kolme Balti riigi püüdlusi demokraatia eest. Kõik kolm riiki valisid Nõukogude Liidust vabanemisel kindlalt vabaduse suuna ning on võtnud selgelt vastu idee Euroopa vabadusest. Balti riigid olevat “Euroopa mõtteviisi julgustavad näited: ehk veidi optimistlikumad kui meie, sakslased, inspireeritud veendumusest, et EL-s valitsevad vabadus, iseseisvus ja õigus,” sõnas Steinmeier auhinnatseremoonial.
Veidi enam kui 25 aastat pärast Nõukogude Liidust vabanemist nähakse Kirde-Euroopa kolme riiki Euroopa Liidu ja NATO liikmetena demokraatia musternäidetena. Eesti, Läti ja Leedu elasid „pimeda möödaniku teadmises“, ilma end sellest tagasi hoidmata. “Euroopa kui tulevik ja vajalikkus: mõnikord tundub mulle, et Balti riigid on meist sammu võrra ees, mis puudutab selle seisukoha tõsiseltvõtmist ning elamist.”
Oma kõnedes ning intervjuudes kohaliku meediaga rõhutasid Dalia Grybauskaite (Leedu), Kersti Kaljulaid (Eesti) ja Raimonds Vējonis (Läti), et näevad ka tulevikuks ühinenud ja tugevat Euroopat, hoolimata kõigist väljakutsetest ja erinevustest Euroopa Liidus. Kolme Balti riigi tugev kaasamine Euroopasse tähendab kolme riigi jaoks palju, sõnasid riigipead. Eesti, Läti ja Leedu 100. juubeliaastal on auhind lisaks veel ka sümboolse tähendusega ning suureks auks.
Auhinna üleandmine toimus Münsteris suure vaimustuse saatel. Kui neli riigipead pärast raekojas toimunud tseremooniat rõdule astusid, lehvitasid, hõiskasid ja aplodeerisid neile vastu sajad inimesed. Leedu president Dalia Grybauskaite liikus publikut tervitama Stubengasse tänavale, kus toimusid ka kaks WDR-i auhinnatseremoonia avalikku otseülekannet.
Rahupreemiaga autasustatakse isikuid ja organisatsioone, kes on Euroopas ja maailmas tasakaalu ja rahu eeskujudeks. Seniste auhinnasaajate hulgas on endised liidukantslerid Helmut Schmidt ja Helmut Kohl, endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, Tšehhi endine president Václav Havel, samuti Kurt Masur, Daniel Barenboim ning rahvusvahelise kosmosejaama ISS meeskond.
Esimest korda antakse preemia riikidele ja mitte poliitilistele isikutele. Noorteauhind läks sel aastal Pfadfinderi liikumisele, millel on üle maailma ligi 50 miljonit liiget. Nad said auhinna oma ühiste väärtuste eest, mille kohaselt on kõigil inimestel õigus elada rahus sõltumata oma päritolust, nahavärvist, usust ja omandist. Nordrhein-Westfaleni minister Armin Laschet kiitis noorteliikumise eeskujulikkust. Nad seisavad rahu eest ning kindlustavad sel viisil tulevikku.
Vestfaali rahupreemia loodi 1998. aastal Vestfaali rahu 370. aastapäeva tähistamiseks. Alates sellest kuulutatakse iga kahe aasta järel välja uus auhinnasaaja. Rahupreemiaga mälestatakse 1648. aasta Münsteri ja Osnabrücki rahulepingut, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda. Rahupreemiaga kaasneb 100 000 euro suurune auhinnaraha, mis jaotatakse traditsiooniliselt auhinnasaajate vahel ning mille on välja pannud Vestfaali ettevõtjatest koosnev kuratoorium.