Koroonakriis põhjustab Saksamaal majanduse kokkuvarisemise. Aprilli lõpus esitatud kevadprognoosis näeb Saksamaa valitsus ette sisemajanduse kogutoodangu (SKP) järsku langust ja sõjajärgse ajaloo suurimat majanduslangust. Teises kvartalis väheneb SKP 11% ja kogu aasta jooksul 6,3%. 2021. aastaks on oodata 5,2%-list kasvu.
„Koroonapandeemia tagajärjed viivad meie majanduse pärast 10-aastast majanduskasvu langusesse," ütles föderaalne majandusminister Peter Altmaier, kui Berliinis esitleti prognoosi. Jaanuaris, enne pandeemia algust, oli oodata 1,1% kasvu. Kuid nüüd ootab föderaalvalitsus käesoleval aastal järgmisi arenguid:
- Tööhõive väheneb 370 000 inimese võrra. Eriti mõjutab see majutusettevõtlus, kaubandust ja äriteenuseid.
- Lühiajaline töö suureneb märtsis ja aprillis enneolematul määral ning hoiab ära palju koondamisi.
- Tööpuudus kasvab eeldatavalt aasta keskmiselt 5,8%. Märtsis oli see 5,1%.
- Kodumajapidamiste tarbimine võib sel aastal väheneda 7,4%. 2021. aastal on siiski oodata taas 6,5%-list kasvu.
- Eksport on langenud 11,6%. 2021. aastal võib see suureneda 7,6%.
Altmaier eeldas, et majanduslik madalseis saabub teise kvartali lõpus. Pärast seda algaks aeglane taastumine: majandus jõuaks kriisieelsele tasemele tagasi alles 2022. aastal. Majandusministeerium eeldab, et koroonapiiranguid leevendatakse järk-järgult alates maist - kuid see pole kaugeltki kindel ja sõltub pandeemia käigust. Viirusevastases võitluses piiras Saksamaa oma avalikku elu drastiliselt.
Eesmärk peab olema majanduse säilitamine ning ettevõtete ja töötajate toetamine kriisi ajal, ütles Altmaier. Sellegipoolest ei tohiks kiirustada ja risk on nakkuste arvu teistkordsel suurenemisel. Minister hoiatas, et leevendusi tuleks teha ettevaatlikult ja kõiki asjaolusid silmaspidades.
Altmaier esitas Saksamaa majanduse taaskäivitamise neljapunktilise kava. Tema arvates hõlmab see nii olemasolevate abiprogrammide optimeerimist ja kiirendamist kui ka majanduse stimuleerimise programmi kriisijärgseks perioodiks. Kava sisaldab järgmisi punkte:
• Olemasoleva abi edasiarendamine: föderaalvalitsus koostas abipaketi märtsis. Nende programmide, näiteks KfW-laenude või lühiajalise tööhüvitiste rakendamist tuleks kiirendada ja vajadusel veelgi suurendada.
• Täiendavad viivitamata meetmed: „Peame arvestama nendega, kes saavad oma majandustegevusega tesitest hiljem alustada," ütles Altmaier. Konkreetselt pidas ta silmas viivitamatuid meetmeid kultuuriasutustele, suurürituste või messide korraldajatele. Valitsus plaanib peatselt sellekohase ettepaneku ette valmistada ja seda esitleda.
• Vajaduspõhine majanduse stimuleerimise programm: majanduse taaskäivitamiseks tuleks nõudlust ja pakkumist stimuleerida spetsiaalse abiprogrammi abil. Mõeldav oleks näiteks autode ostupreemia.
• Pikaajaline sobivusprogramm: see puudutab struktuurimeetmeid, näiteks vastu võtta seaduseid, mis võivad majandust pikaajaliselt toetada. Altmaier tõi näitena rahvusvaheliste tarneahelate säilitamise ja parendamise.
Tööstusühingu BDI andmetel näitab kevadine prognoos selgelt, kui tõsiselt suhtutakse Saksamaa majandusse. „Nüüd peab olema ülesanne käivitada võimalikult kiiresti majanduse stimulatsiooni programm tööstustootmise taasalustamiseks ning majanduse stabiliseerimise ja taastamise etappideks. Äri ja ühiskond vajavad hingamiseks õhku, ”ütles BDI peadirektor Joachim Lang.
Piirangud viirusevastases võitluses mõjutavad tõsiselt paljusid sektoreid - näiteks lennundus- ja reisikorraldus, hotellid ja restoranid, aga ka väiketööstus ja tööstus. Tellimused ja müük on jagunenud.
Mitmed ettevõtjate ühendused - sealhulgas Hotellide ja Restoranide Liit, ametiühing, Tekstiili- ja Moetööstuse Liit ning Väliskaubanduse Liit - hoiatasid kantsler Helge Braunile saadetud kirjas: „Igal nädal, kui piirangud jätkuvad, läheb see Saksamaa majandusele maksma keskmise kahekohalise miljardit eurot.” Ükski maailma majandus ei suudaks seda kuude kaupa taluda ilma püsivate kahjude ja jõukuse märkimisväärse languseta.
Kriisi alguses reageerisid poliitikud kiiresti ja proportsionaalselt ning andsid tehtud otsustega olulise panuse, et tagadaolukord, kus pandeemia ei tabanud Saksamaad nii ägedalt ja dramaatiliselt kui see juhtus teistes riikides. „Nüüd on vaja majandustegevus alates 4. maist taastada. Saksamaa vajab taaskäivitamiseks selget perspektiivi.“, nõudsid poliitikud majanduse kiireks taaskäivitamiseks selgeid signaale.