Saksamaal on föderaalvalitsus käivitanud tohutu ergutuspaketi.
Must-punane koalitsioon soovib koroonakriisis Euroopa suurimat majandust elavdada tarbimissüstide, likviidsusabi ja tulevikus tehtavate investeeringute seguga. Eeldatavalt on paketi maht 2020. ja 2021. aastateks 130 miljardit eurot ning see annab õige tõuke eelseisvast sügavast majanduslangusest pääsemiseks.
Majandussoodustuste pakett on suurim liitvabariigi ajaloos. Ajalooliselt suurte väljakuulutatud riiklike kulutuste eesmärk on aidata majandusel koroona pandeemia ajal taas jalule saada ja ergutada kodanikke raha kulutama. „Tahame kriisist välja tulla pauguga," ütlesid rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz (SPD) pärast maratonläbirääkimisi. Napilt kahe päeva 21 tunni jooksul olid Berliini Kantsleriamet, CDU, CSU ja SPD juhid suutnud detailides kokku leppida.
Majandusminister Peter Altmaier rõhutas, et programm peaks võimaldama kõigile tõusu. Seadsite „tormis stabiilsusankuri". Berliini valitsus prognoosib sel aastal koroonaviiruse pandeemia tõttu majandustoodangu 6,3%-list langust. Tuleval aastal peaks see siiski tõusma umbes viis protsenti, ütles Altmaier. Sellele peaksid kaasa aitama ettevõtete ja tarbijate maksusoodustused.
15-lehelise, kokku 57 üksikpunktiga dokumendi sisuks ja suurimaks üllatuseks on kuni aasta lõpuni kavandatud käibemaksu alandamine. Selle kohaselt tuleks tavapärast määra alandada 19%-lt 16%-le ja alandatud määra vähendada seitsmelt viiele protsendile - see kehtib igapäevaste kaupade, näiteks toidukaupade kohta. Selle sammu eesmärk on leevendada just madalapalgaliste koormust - käibemaks on sageli ainus maks, mida nad märkimisväärses ulatuses tasuvad.
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks peaks abi ulatusliku müügi kaotuse tõttu olema maksimaalselt 25 miljardit eurot. See peaks ära hoidma pankrotilaine ja säästma võimalikult palju töökohti. Seal, kus pankrotid on vältimatud, on lühema võlakergendusprotsessi eesmärk hõlbustada ettevõtetel pärast pankrotti oma kiiret taaskäivitamist.
Plaanis on ka ettevõtete maksuvabastused. See laiendab nn maksukahjumi ülekandmist. Ettevõtted saavad seega praegusest kriisist tingitud kahjud tasaarvelda jooksva aasta eelmise aasta kasumiga - see peaks likviidsust tugevdama. Et ettevõtted saaksid rohkem investeerida, soovib koalitsioon parandada ka amortisatsiooni reegleid. Lisaks tuleks ajakohastada ettevõtte tulumaksuõigust. Rahaliselt kannatanud omavalitsused saavad ka miljardeid abi, et kompenseerida 2020. ja 2021. aastate kaubandusmaksutulude kaotust.
Lisaks lühiajalisele toetusele on kavas teha täiendavaid investeeringuid tulevikutehnoloogiatesse. Selleks tuleb lähiaastateks käivitada üle 50 miljardi suurune tulevikupakett, mis peaks liikuma sellistesse valdkondadesse nagu vesinik kui energiaallikas, kvanttehnoloogia või tehisintellekt. Hoolimata autotööstuse intensiivsest lobitööst, ei ole loodud lammutamise boonust ega stiimuleid madala heitkogusega bensiini- ja diiselmootoriga autode ostmiseks.
Lisaks majanduse otsetoetustele pakub pakett ka eelkõige ühekordset 300 euro suurust toetust lapse kohta. Olulise kaaluga on ka peredele: päevahoiukeskuste ja kogu päeva koolideülesehitust toetatakse kolme miljardi euroga. Ka kodanikud ja ettevõtted tuleks kõrgetest elektrikuludest vabastada.
Kiitus tuli ettevõtjate ja majandusteadlaste poolt: Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja (DIHK) president Eric Schweitzer rääkis „paljudest õigetest impulssidest". „Eelkõige on hea, et võtmeinstrumentide suhtes rakendatakse valdkondade vahelist lähenemisviisi." Schweitzer ütles, et likviidsusabi peaks jõudma ettevõteteni, keda kriis on mõjutanud,eriti kiiresti.
Tööstusühendus BDI ütles ka, et koalitsioon saadab majanduse stimuleerimise paketiga kodanikele ja ettevõtjatele tugeva signaali. Tööandjate president Ingo Kramer ütles, et otsused on „panus kiireks kriisist väljumiseks", kaubandusühing ZDH nimetas programmi "tähelepanuväärseks reageeringuks enneolematule kriisile".
Majandusteadlased rõhutasid, et need meetmed sobivad koroona tagajärgede leevendamiseks ja majanduslanguse summutamiseks. Mõned juhtivate teadusinstituutide esindajad avaldasid siiski kahtlust käibemaksu vähendamise tõhususes, teised aga lootsid ettevõtetele suuremat maksuvabastust.