Väljumispiirangud, suletud piirid ja kaubandusettevõtted on Saksamaa majanduse suures osas seisatanud - ja viinud Liitvabariigi majanduse langusesse.
Föderaalse Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,2%. Kvartali võrdluses oli langus ülekaalukalt suurim pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi 2009. aastal ning suuruselt teine langus pärast Saksamaa taasühinemist.
Aasta esimese kolme kuuga langesid eelkõige eratarbimine ja eksport. Ettevõtted investeerisid masinatesse, seadmetesse, sõidukitesse ja muudesse seadmetesse märkimisväärselt vähem. Suurenenud ehitusinvesteeringud ja valitsuse tarbimiskulutused takistasid teabe kohaselt veelgi suurema krahhi tekkimist.
„Esimese kvartali langustrend dokumenteerib majandussurutise algust," kommenteeris DIHK üldjuht Martin Wansleben mai keskel avaldatud arvnäitajaid. „Lisaks peame lähtuma sellest, et paljude ettevõtete olukord jääb leevenemisest hoolimata pingeliseks."
Wansleben viitab Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja (DIHK) värskeimale kiiruuringule, mille kohaselt 80% ettevõtetest eeldab müügi langust 2020. aastal. Enam kui kolmandik eeldab koroona-eelsesse aega naasmist kõige varem 2021. aastaks.
Isegi majandusteadlaste sõnul pole majanduslangus esimeses kvartalis veel päris põhja saavutanud. Föderaalvalitsus ootab 2020. aastal tervikuna kogu sõjajärgse ajaloo halvimat majanduslangust. Seetõttu peaks Euroopa suurima majanduse majandustoodang vähenema 6,3%, ehkki majanduse elavnemist on oodata aasta teises pooles.
Kuid langus on teiste suurte euro-riikidega võrreldes väike: Prantsusmaal, mis on pärast Eurotsooni suuruselt teine majandus Saksamaa järel, langes SKP esimeses kvartalis 5,8% ja Itaalias 4,7%.