Föderaalse tööhõiveagentuuri andmetel vajab Saksamaa tööturg Corona kriisist taastumiseks aega. „Kuni oleme jõudnud tagasi normaalsusesse, võtab see kindlasti aega kuni 2022. või 2023. aastani," ütles agentuuri juht Detlef Scheele juulis Saksamaa pressiagentuurile antud intervjuus. „Kuid me usume, et see võib õnnestuda.” Saksamaal on praegu 2,85 miljonit inimest töötud, neist peaaegu 640 000 pandeemia tõttu. Corona kriisi täielikku mõju tööturule ei saa täna veel täies ulatuses hinnata.
Suveks eeldab Scheele pisut kõrgemat töötuse määra, mis ongi tavaliselt hooajaline. Praeguste hinnangute kohaselt ei ületa juulis ega augustis töötute arv kolme miljonit. Põhjus: Praegune kriis on seotud viirusega ja sellel pole peaaegu mitte mingeid majanduslikke ega struktuurilisi seoseid. „Praegu me eeldame langust, mis peamiselt on tingitud pandeemiast. Tööturg oli ju enne heas seisus, ”rääkis Scheele. Seega on võimalik, et põhitegurite õiges suunas liikumisel toimub taastumine.
Koroonapandeemia tagajärgede leevendamiseks oli föderaalvalitsus hõlbustanud juurdepääsu lühiajalise töötamise hüvitistele. Ettevõtted saavad seega ületada majanduslikud kitsaskohad ja vähendada töötunde. Praegu ei ole näha, et sellele võiks järgneda massiline koondamine ja võib-olla isegi pankrottide laine. "Lühiajaline töö mõjub, praegu ei näe me märke suurest koondamiste lainest," ütles tööturuekspert Scheel.
Saksamaa ametiühingute liit on seetõttu juba kutsunud üles pikendama lühiajalise töö regulatsiooni „Meie riigi majanduse taastumine sõltub ka maailmamajanduse arengust ja seda saab Saksamaalt mõjutada vaid piiratud määral," selgitas juhatuse liige Anja Piel. Rahvusvahelises võrdluses läheb Liitvabariigil endiselt hästi. Tänu tööturu osapoolte nutikatele kokkulepetele töötab lühiajalise töö instrument.
Scheele möönis, et tööhõiveagentuur ei pruugi isegi väikeste restoranide või kultuuriasutuste väljasuremist isegi märgata. Kuid samal ajal on endiselt oluline käsitleda oskustööliste puudust, mis on endiselt valitsev paljudes ametites. Näiteks on suur puudushooldusteenuse pakkujatest. „Selles vallas pole keegi töötuks jäänud," ütles Nürnbergis asuva föderaalse tööhõiveagentuuri tegevjuht. Küsitav on aga see, kas teistes tööstusharudes töötuks jäänud inimesed sobivad hooldajateks. Automaatset asendamist seal toimuma ei hakka.
Pieli arvates tuleb inimeste täiendavaks tööturule sobivaks muutmiseks eraldada piisavalt vahendeid täiendkoolituseks. Ametiühingu esindaja nõudis agentuuri tegevuse jõulisemaks muutmiseks näiteks maksutoetusi. „Samal ajal vajame aktiivset tööturupoliitikat, et töötus ei kinnistuks ja oskustööliste puudus enam ei süveneks."