Saksamaa on praegu rahvusvaheliselt koormatud nagu ta seda harva on. Liitvabariik võttis 1. juulist kuni aasta lõpuni üle eesistujariigi funktsiooni Euroopa Liidus nõukogus ja oli samaaegselt ühe kuu jooksul ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
„See on ülesanne, mida ma väga ootan ja mida kogu föderaalvalitsus väga ootab; sest Euroopa vajab meid nii, nagu meie vajame Euroopat: mitte ainult ajaloolise pärandina, mille oleme saanud kingitusena, vaid ka projektina, mis viib meid tulevikku, “ütles kantsler oma 18. juuni valitsuses tehtudEL-i nõukogu eesistumise kohta tehtud avalduses.
Eesistujariigina juhatab Saksamaa seadusloome eest vastutava ministritenõukogu koosolekuid. 27 ELi liikmesriiki vahetavad eesistumist iga kuue kuu tagant.
Saksamaa eesistumise peateema moto all „Üheskoos. Teeme Euroopa taas tugevaks" on koroonapandeemia ületamine koos raskete majanduslike tagajärgedega.. Selleks tuleb juulis võimalikult suures osas saavutada kokkulepe järgneva seitsme aasta eelarve ja miljardi dollari suuruse majanduse ergutamise programmi osas. Teine väljakutse on tulevaste suhete kujundamine Suurbritanniaga ja kavandatav kaubanduspakt.
Muud teemad eesistumise ajal, mille Saksamaa võttis üle Horvaatialt ja annab 1. jaanuaril üle Portugalile, on kliimakaitse, digiteerimise ja rände teemad. Samuti tuleks algatada Euroopa tuleviku teemasid käsitleva konverentsi ettevalmistamine.
Föderaalse majandusministri Peter Altmaier soovib Saksamaa EL Nõukogu eesistujariigiks olemist kasutada tulevase tehnoloogia edasiarendamiseks Samuti tuleb edendada Euroopa suurema digitaalse suveräänsuse projekte ja tööstusstrateegiat, sealhulgas konkurentsiõiguse reforme.
Vaadates koroonakriisi tekitatud raskete majanduslikele tagajärgedele ütles Altmaier, et Saksamaa võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi funktsiooni üle just otsustavas etapis . Majanduspoliitika on muutunud keskseks raskuspunktiks. Oluline on kindlaks määrata otsustamise viis, kui kiiresti suudab EL majanduslangusest üle saada ja kuidas ta kriisist tugevamini väljuks.
Saksamaa on olnud 2019. aasta algusest alates kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja võtab nüüd kuuks ajaks teist korda üle eesistuja koha. Saksamaa tegevuskava on ulatuslik: esirinnas on desarmeerimine ja relvastuskontroll, samuti kliima ja julgeolek. Teine raskuskese on suunatud ülemaailmsele võitlusele Covid 19 pandeemiaga. Kõigi teemade puhul tuleks keskenduda kriisidele reageerimise asemel kriisiennetusele.