Kõige suurem ekspordi kasv oli Leedus. Kõige suuremast ja lõunapoolsemast Balti riigist kasvas eksport lausa 18% kuni 12,6 miljardi euro väärtuseni. Ka naaberriikides oli suurepärane ekspordi kasv: Eestis kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10% 6,4 miljardi euroni ja Lätis 11% 5,7 miljardi euroni. Võrreldes samuti suurenenud impordiga oli kõigis kolmes Balti riigis kaubanduspuudujääk. Lätis ja Leedus oli see 1,3 miljardit eurot ja Eestis 1,1 miljardit eurot.
22. augustil kohtub Steinmeier Eesti president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega. 23. augustil kohtuvad Saksamaa liidupresident ja proua Büdenbender Eesti noorte arvamusliidritega, et ühiselt arutleda Euroopa tuleviku ja noorte ootuste üle Euroopa Liidus. Pärast kohtumist peab president Steinmeier kõne teemal „Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“. Eestist sõidab Saksamaa president edasi Riiga ja Vilniusesse. Riias kohtub Steinmeier 23. augustil Läti president Raimonds Vejonise ja peaminister Maris Kucinskisega ning külastab Läti okupatsioonimuuseumi. 24. augustil külastavad president Steinmeier ja prou Büdenbender Läti Rahvuslikku Kunstimuuseumi. Visiidi programmis on ka kohtumine Läti noortega, et arutleda sotsiaalmeedia teemadel. Lätist reisib Saksamaa president edasi Leetu. 24. augustil kohtub Steinmeier Leedu president Dalia Grybauskaitega ja 25. augustil peaminister Saulius Skvernelisega. President Steinmeier külastab ka holokausti mälestusmärki Paneriais. Visiidi lõpuks külastavad president Steinmeier ja proua Büdenbender NATO rahvusvahelist pataljoni Ruklas, mida juhivad Saksa sõjaväelased.
Eesti, Läti ja Leedu riiklike statistikaametite andmetel tõusis sisemajanduse kogutoodang (SKT) teises kvartalis Lätis 4,1% , Leedus 3,9 %. Sarnast majanduskasvu eeldavad analüütikud ka Eestis. Need näitajad on tuduvalt kõrgemad sama perioodi euroala eeldavatest keskmistest SKT-andmetest (2,1%) ja Euroopa Liidu riikide keskmisest (2,2%). Nii jätkab konjunktuur Balti riikides kindlalt oma kiiret kasvu. Sama kehtib ka Eesti, Läti ja Leedu majandusliku lähenemise kohta teistele Euroopa Liidu heaoluriikidele. Augustis avaldatud Euroopa Keskpanga uurimus näitab, et pärast iseseisvuste taastamist ja Nõukogude Liidust lahkumist on kolm Balti riiki seda erinevust tuduvalt vähendanud. Vastavalt sellele uurimusele olid Eesti, Läti ja Leedu Slovakkia kõrval ühed vähesed euroala riikidest, kus reaalne SKT inimese kohta ostujõu standardi suhtes Euroopa Liidu keskmisele lähenes. 2015. aastal oli Balti riikides keskmine sissetulek ühe inimese kohta 66,5% euroala keskmisest. 1995. aastal oli see vaid 28%. Positiivse arengu peamised tegurid on madal riiklik võlg, asutuste töö parandamine, majandustegevust soosiv poliitika, vabad ja avatud turud. Analüütikute hinnangul mängivad selles pidevalt jätkuvas lähenemisprotsessis samuti suurt rolli kiired meetmed ja kohanemine kriisi ajal. Tulevikus võivad majanduslikule arengule kiire palgatõus ja konjunktuurikõikumised olla väljakutseks.