Christopher Zimmeril on 31-aastane kogemus erinevatel ametikohtadel Lufthansa grupis. Samuti on ta töötanud Lõuna-Koreas, Tais, Vietnamis, Filipiinidel, Bulgaarias ja Soomes. Saksa-Balti Kaubanduskoja uuel presidendil on AHK võrgustikus laialdased kogemused: „Ma olen alates 1990. aastate algusest välismaal tegev ja aidanud erinevates riikides AHK-d üles ehitada või olen osalenud vabatahtlikuna eestseisuse töös. Seetõttu on mul eriti hea meel asuda tööle sellisele vastutusrikkale ametikohale ja anda oma panus Saksa-Balti majandussuhete tugevdamisse.“ Tema eelkäija oli Thomas Schöllkopf (Ergo AG), kes astus AHK presidendi ametist tagasi üheksa eduka aasta järel tänavu märtsis.
Rakenduse abil saavad kasutajad leida, broneerida ja tasuda näiteks renditud ratta, bussi- ja rongipileti või lühiajalise autorendi eest. Leedu idufirma Trafi poolt arendatud rakendus on hetkel testimisel Berliinis. Juuni alguses võeti kasutusse äpi pilootversioon ning lisaks sellele avati Schönhauser Allee S-Bahni ja U-Bahni raudteejaamas Saksamaa pealinna teine Jelbi jaam. BVG juhi Sigrid Nikutta jaoks tähendab „Jelbi“ algus pöördepunkti. Nii nagu busside ja rongide ühine pilet 1929. aastal uue pileti ostmise tarbetuks muutis, kui vahetati üks ühistransport teise vastu, peaks „Jelbi“ kasutamine vältima mitmete erinevate rakenduste vajadust erilaadi rendisõidukite kasutamiseks, ütles BVG ühes oma avalduses. Erinevalt senistest mobiilsusrakendustest võimaldab Jelbi erinevaid transporditeenuseid Berliinis otse broneerida ja nende eest maksta. Katsetusjärgus rakenduse pakkumine on alguses siiski piiratud: lisaks ühistranspordile on rakenduses võimalus rentida Nextbike jalgrattaid ja kasutada Emmy elektrirollereid. Veel sel suvel peaksid Jelbi rakendusega liituma teisedki teenusepakkujad, nagu näiteks sõidujagamise äpp Berlkönig ja autojagamise teenus Oply. Hiljem plaanitakse ka Taxi Berlin ja Tier’i elektrirollerite teenused Jelbi rakendusse integreerida. Jelbi liikmetele mõeldud laadimisjaamad peaksid olema kättesaadavad ka nende tegevuskohtades. BVG kohaselt pakub Jelbi rakendus põhjalikku kasutajaliidest, mille läbi peavad kasutajad ennast vaid ühe korra registreerima ja vajaduse korral enda juhiloa üles laadima, et kõiki teenuseid kasutada. Samuti näitab äpp erinevaid soovitusi marsruutidele ning kõik hinnad on tarbijatele nähtavad. Arveldatakse rakenduse kaudu.
Just välismaal oli toiduainete kontsern edukas. Kaks kolmandikku käibest pärineb just välismaalt, kus kontsern tegutseb 30 riigis. Seal oli viimati käibekasv rohkem kui 9 %. Alates 2016. aasta suvest tegutseb Lidl ka Leedus ja teeb ettevalmistusi Lätis turule tulekuks. Koduturul Saksamaal kasvasid tulud 5,1 % võrra 37 mld eurole. Andmeid kasumi kohta Schwarz-Grupp ei anna. Aastaks 2019 arvestab toiduainete kaupmees sarnaste arengutega.
Enne teada antud tariifide tõstmist määras Riiklik Võrguagentuur (Bundesnetzagentur) kindlaks nn hinnatõusu vahemiku – selle alusel taotles post saatekulu erinevatele saadetise liikidele. Võrguagentuuri poolt hindade lõplik kinnitamine on vaid formaalsuse küsimus. Uued tariifid kehtivad 2021. aasta lõpuni. „Hindade tõstmise meede on hädavajalik, et tagada ka tulevikus Saksamaal laialdane kvaliteetne postiteenus. See võimaldab teha olulisi investeeringuid moodsasse taristusse ja eelkõige õiglaselt tasustatud kvalifitseeritud töötajatesse“, põhjendas Post saatekulude kallinemist. Kirjade saatmise kallinemise üle, mis puudutab pea igat saksa kodanikku, oli Saksamaal viimastel kuudel elav diskussioon – isegi ajal, mil e-posti ja WhatsApp’i ajastul varasemaga võrreldes vähem kirju saadetakse. Eelmisel aastal edastas Deutsche Post vaid ühe miljardi eraisikute poolt saadetud kirja ja postkaardi, kümme aastat tagasi oli see umbes ühe kolmandiku võrra rohkem. Eelmisel aastal moodustasid eraisikute kirjad vaid 13% kogu posti poolt transporditud kirisaadetiste arvust (va reklaampost). Lõviosa moodustavad ärikliendid, kes ei maksa täit saatmise hinda, vaid saavad soodustusi. Kirjade saatmise keskmise eelarve kulud on sellele vastavalt langenud: Riikliku Statistikaameti (Statistischer Bundesamt) andmetel langesid need 2009. aastal 3,32 eurolt 2,4 eurole 2017. aastal. Seevastu on igakuine eelarve umbes 53,27 eurot telekommunikatsiooni teenuste eest, sellest 18,44 eurot mobiilside eest.
„Viimastel nädalatel on selgunud, et seekordsed Euroopa Parlamendi valimised on suure tähtsusega. Euroopa Liidu vastased ja ekstreemsed parteid on kogu Euroopas tõusuteel. Me ei saa neid suundumusi taluda ja ignoreerida,“ ütles Florian Schröder, AHK Balti riikide peadirektor. AHK soovitab selle suhtes mitte ükskõikne olla ning soovib meelde tuletada eeliseid, mida Euroopa Liit pakub. Seoses sellega alustab Kaubanduskoda sotsiaalmeedia kampaaniaga, et julgustada ettevõtjaid, juhte ja kodanikke Euroopa ideid ja väärtusi toetama, sest Eesti, Läti ja Leedu, samuti ettevõtted nendes maades, on juba 15 aastat sellest kasu saanud. Selleks oleme koostanud loetelu põhjustest, miks ELi tuleks toetada. <a target="_blank" href="https://www.ahk-balt.org/fileadmin/AHK_Baltikum/user_upload/EU_Vote_reklama_EE.pdf">Muuhulgas on Euroopa aidanud kaasa Eesti majanduslikule kasvule</a> – alates Eesti liitumisest ELi SKP-ga on SKP kasvanud 140%; ühtne turg, mis on Eesti majanduse jaoks kõige olulisem majanduslik tegur, vähendab koos tolliliiduga rahvusvahelise kaubanduse kulusid ja takistusi. ELi teisteks eelisteks on muuseas ka reisimise ja kaupade vaba liikumine ning investeerimisvabadus; ainult üks valuuta eurotsoonis, mis kõrvaldab euroalal tehtavate tehingute konverteerimistasud ja valuutariskid ning mis pakub head alust innovatsioonile teadusuuringute rahastamise võimaluste ja eeliste kaudu. Need on vaid mõned põhjused, miks ettevõtjad peaksid eelseisvatel valimistel osalema ja Euroopa Liidu tuleviku eest hoolt kandma. Kampaaniat toetavad teisedki Balti riikide kaubandus- ja tööstuskojad, sealhulgas Läti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Leedu Tööstuskonföderatsioon, Soome Kaubanduskoda Lätis ja Iiri-Läti Kaubanduskoda ja Briti Kaubanduskoda Leedus.
Saksamaa pakub Eesti ettevõtjatele häid võimalusi oma ekspordi laiendamiseks. Mida teha, et sisenemine Euroopa suurimale turule saaks kujuneda ettevõtte edulooks? Seminaril räägime, milline oleks sobivaim äritegemise viis sõltuvalt ettevõttest, millised on võimalikud koostöövormid äripartneritega, millised on õiguslikud alused töötamisel müügiesindajatega/agentidega ning milline on müügiesindaja täpne roll, samuti kuidas sobivat leida ja palgata. Jälgime, mida tuleb silmas pidada konkurentsi osas. Pööratakse tähelepanu ka teistele olulistele õiguslikele aspektidele äritegemise vaatenurgast; näitks tööõigusalastele eeskirjadele seoses töötjate töölähetusega. Seminaril esineb vandeadvokaat dr. Henning Jensen advokaadibüroost bnt attorneys in CEE ja Eesti moodulmaju tootva Q-haus Baltic OÜ kogemustest Saksa turul räägib ettevõtte müügijuht Mari-Ann Rebane Seminarile on oodatud Saksamaa turust huvitatud ettevõtted, nii need ettevõtted, kes alles tutvuvad Saksa turuga, kui ka need, kes soovivad kliente ja partnereid leida või toimivat äri laiendada. <b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup> Registreerumine seminarile kuni 17. maini Saksa Kaubanduskoja kodulehel <a target="_blank" href="https://www.ahk-balt.org/ee/ueritused/event-details-ee/aeri-saksamaaga-koostoeoevormid-ja-voimalikud-jaotuskanalid/">www.ahk-balt.org</a> või meiliaadressil reet.truuts@ahk-balt.org. Osalustasu on 99 eurot (+km), Saksa-Balti Kaubanduskoja liikmetele kehtib soodustus -20%. <b></b><i></i><u></u><sub></sub><sup></sup>