„Soovime tagada, et keegi ei kaoks digitaalsesse maailma ja et keegi ei peaks end seal kadununa tunda," ütles Saksamaa linnade liidu president Burkhard Jung. Sel eesmärgil toimub tuleval aastal esimest korda 19. juunil üleriigiline digipäev koos üleriigiliste ürituste ja tegevustega. Bitkom'i esindusliku uuringu kohaselt suhtuvad Saksamaal umbes 20 miljonit 16-aastast inimest (27 %) digitaliseerimisse skeptiliselt või on selle suhtes isegi vaenulik. Ehkki enam kui kaks kolmandikku elnikkonnast (68% ) näeb digiteerimises põhimõtteliselt võimalust, näeb 31% nendest selles siiski ohtu. „Digipäevaga soovime algatada ühiskonnas sotsiaalsed muutused ja teadlikult astuda vastakatesse aruteludesse," ütles Bitkom`i president Achim Berg. Mitmesuguste ürituste, loengute ja tehniliste demonstratsioonidega peaks üritus pakkuma laiapõhjalist diskussiooni. Algatusega „Digitaalsus kõigile“ on ühinenud 21 organisatsiooni kõigilt elualadelt. Nende hulka kuuluvad Saksamaa Tööstusharude Föderatsioon, Bitkom, Saksamaa Linnade Liit, Diakonie Deutschland, Caritas Association ja Olümpiaspordi Keskliit.
Regulaarse tegevuse alustamisse on kaasatud kokku kaksteist partnerit. Lisaks ühistranspordile pääsevad kasutajad Nextbike rendirataste, Tier Electric tõukerataste, Emmy elektriliste tõukerataste ja Miles Mobility rendiautode juurde. Berliini Taksokeskuse taksod lisatakse lähinädalate jooksul. "Jelbi abil tahame aidata kujundada Berliini liikuvuse tulevikku. Ühendades kõik liikuvuspuzzle osad, saame pakkuda oma kasutajatele atraktiivset alternatiivi isiklike autode kasutamisele," ütles BVG Jelbi juhataja Jakob Michael Heider. "Berliinlased saavad nüüd lihtsalt ühe rakendusega sujuvalt oma transpordivajadusi kavandada, transporti broneerida ja selle eest maksta." Just ametliku tutvustuse juurde on BVG postitanud veebis humoorika reklaamvideo: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=yp2YcKsffZ8">https://www.youtube.com/watch?v=yp2YcKsffZ8</a> Trafi andmetel on rakenduse kaudu saadaval umbes 13 000 sõidukit, nii et Jelbi on suurim MaaS-lahendus kogu maailmas. Liikuvus kui teenus (MaaS) ühendab erinevate mobiilsusteenuste pakkujaid. "Berliin on suurepärane esimene samm, et näidata, mida tehnoloogia suudab," ütles rakenduse arendaja Trafi juht Martynas Gudonavičius. Ettevõtte, kes on oma kodulinnas Vilniuses linnalist liikumisvõimalusi juba parandanud, kavatseb selle käivitada teistes linnades ja riikides. Juba kolmekuulise prooviperioodi jooksul on rakendust alla laaditud 25 000 korda ja kasutajaks on registreerunud 15 000 inimest, teatas tehnilise ajakirja t3n veebiplatvorm, viidates BVG-le. Keskmiselt broneerisid registreeritud kliendid 2,3 sõitu nädalas, kusjuures populaarseim oli jalgratta ühiskasutus. Sobivalt ametlikke reeglite juurde postitas BVG netti humoorika reklaamvideo, Mis näitab ka muid broneeritavaid transpordivõimalusi.
Oleme üheskoos teiega Saksa-Balti Kaubanduskoja juubeliaastal ületanud nüüdseks ekvaatori. Pisut üle poole tegusast aastast on selja taga ning astume vastu sügisele, mis on juubeliaastale kohaselt mitmekülgne ning esinduslik. Kevadel ja suvel oleme korraldanud Koja liikmetele ja ka teistele huvitatud Eesti ettevõtetele mitmeid töö- ja tutvumisreise Saksamaale, oleme toetanud Eesti ettevõtete osalemist Saksamaal messidel ning samuti oleme võõrustanud mitmeid äridelegatsioone Saksamaalt. Mõned kõnekad numbrid, meie tänavustest tegevustest: <ul class="rte_ul"><li><b>20 uut liiget</b> </li><li><b>5 ärireisi</b> Saksamaale, mille käigus külastasime <b>50 Saksa ettevõtet</b> </li><li><b>8 delegatsiooni</b> Saksamaalt ligi <b>140 külalisega</b></li><li> <b>Kokku 31 messi</b>, kus osales üle <b>80 eksponendi </b>ja ligi <b>3150 külalist Eestist</b>. </li></ul> Samuti oleme koos teiega, head sõbrad, kohtunud kokku 16 erineval liikmetele suunatud üritusel Eestis alates erinevatest seminaridest, infopäevadest ja meeleolukatest koosviibimistest kuni traditsiooniliste väljasõitudeni. Neist ühe raames tutvusime Paldiski äri- ja investeerimisvõimalustega ning juunis külastasime Saaremaad, millest soovime kujundada Koja traditsioonilise hooaja lõpuürituse. Oktoobrisse oleme planeerinud Ida-Virumaa ettevõtete külastuse. Meie sügishooaja avaürituseks oli tavakohaselt purjereis 12. septembril algusega Kakumäelt. Ilm oli purjetamiseks lausa loodud - tuul kohati kuni 15 meetrit sekundis. Tuulest, päikesest ja soolastest pritsmetest pargitud naerunägudega taas kuivale maale jõudes rääkisime kõigiga lähemalt ka meie juubeliaasta edasistest plaanidest. Suur tänu kõikidele vapratele merekarudele ja toredat sügishooaega meie Koja seltsis! <b>Hooaja avasündmused </b> Ka laiemale avalikkusele nähtavaks võimsaks avapauguks sai aga taaskordne <b>Oktoberfesti tähistamine 20. septembril,</b> mis tänavu oli läbi aegade suurim ja meeleolukaim. Kokku 650 külalisega Oktoberfest Pirita jahisadamasse püstitatud telgis oli üldse läbi aastate kõige rahvarohkem Saksa-Balti Kaubanduskoja korraldatud üritus, mille osas oleme osalejatelt juba palju sooja tagasisidet saanud . Jätkame Oktoberfesti meeleolu toomisega Tallinna ka tulevikus ning juba on esimeses osalemissoovid järgmise aasta 18. septembriks meienigi jõudnud! Järgmiseks ootame aga teid taaskord <b>Saksa-Balti Kaubanduskoja networking-klubiõhtule 3. oktoobril</b>, kus saame maitsva Rieslingu degusteerimise saatel mõtteid vahetada (Pazzo Wine bar at Wino Nostrum, rohkem infot <a target="_blank" href="https://www.ahk-balt.org/ee/ueritused/event-details-ee/riesling-degusteerimine/">siin</a>). Nagu näitab esimene kogemus juunikuiselt Spargel&Wine ürituselt, on selline koosviibimine väga oodatud ja menukas. <b>Tähtsündmuseks Eesti-Saksa majanduskonverents</b> Sama hoogsalt sügis ka jätkub – juba oktoobri alguses sõidame koos Eesti toidutööstuse ettevõtjatega Kölni ja Düsseldorfi. Visiidi raamesse jääb Euroopa ühe suurima toidumessi Anuga külastamine ning mitmed kahepoolsed B2B üritused. Ja vaid nädal hiljem ootab ees järgmine visiit, mille fookuses on tehisintellekt (AI) ja selle edukas rakendamine ettevõtluses. Muuhulgas külastame selle sõidu raames ka maailma juhtivat autotootjat Daimlerit. Jõudsalt läheneb ka juubeliaasta tähtsaim sündmus – koostöös Äripäevaga korraldatav <b>Eesti-Saksa majanduskonverents 29. novembril Kultuurikatlas</b>. Eesti-Saksa majanduskonverents keskendub kahe riigi omavahelisele majandussuhetele ja ettevõtete koostööle. Konverentsil vaatame, mis on viimase 25 aasta jooksul toimunud ning kuhu võiksid koostööd edasi areneda. Millised on Eesti ettevõtete võimalused teha suuremat koostööd Saksamaa ettevõtetega. Konverentsi EXPO alal on väljas ettevõtted, kes on täna edukalt koostööd teinud Saksamaa ettevõtetega. Nende käest saab uurida, mida nad on teinud, ja kuidas edukalt ise sinna laieneda või enda koostööd suurendada. Samuti näeme ka mitmeid tulevikutehnoloogilisi lahendusi. Konverentsile järgneb <b>Saksa-Eesti Majandusauhinna gala Kultuurikatlas</b>. Samaaegselt ettevalmistustega meie viimase veerandsajandi üheks esinduslikumaks ürituseks jätkame mitmete teiste põnevate uute algatustega. Kutsun teid kõiki sel sügisel <b>kuulama Äripäeva raadiot</b> (seda saab teha sagedusel 92,4 MHz kui ka veebis aadressil raadio.aripaev.ee, kust saab ka saateid järelkuulata) – oleme kuni detsembri keskpaigani <b>üle nädala reedeti seal keskpäevasel ajal eetris saatega “Läbimurre: Saksa eri”</b>, kus jagame koos oma heade koostööpartneritega Eesti ettevõtjatele kogemuslugusid ja näpunäiteid Saksa turu võimaluste ja väljakutsete teemadel. Esimesed kaks saadet olid eetris 13. ja 27. septembril, järgmine neist juba järgmisel reedel 10. oktoobril . Väga hea meel on tõdeda, et ka Eesti riik on võtnud majandussuhetes Saksa turu järgmise viie aasta fookusesse ning meie pingutusi Eesti-Saksa majandussuhete arendamisel toetab nii nõu kui jõuga ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Seda tervitavad ka Eesti ettevõtjad – nagu näitab EAS-i statistika, siis <b>Saksamaa atraktiivsus uue turuna on tõusnud mulluselt neljandalt kohalt juba teiseks</b>, jäädes vaid paari protsendiga alla Rootsile. Olen veendunud, et ühiselt suudame Saksamaa potentsiaali nii meie ettevõtjatele kui Eestile tervikuna edukalt realiseerida. Soovin kõigile teile, head sõbrad ja partnerid, tegusat sügist ning edukaid ühiseid ettevõtmisi. Eriti rõõmustav on, et meiega on liitunud palju uusi kaasamõtlejaid, et Eesti-Saksa majandussuhetele veelgi hoogu juurde anda. Ning lõpetuseks ¬– kui teil on häid mõtteid, mida kas siis meiega või teiste Koja liikmetega jagada – iga idee, millega saame vastastikku veelgi enam kasulikud olla, on teretulnud. Kohtumise ja suhtlemiseni! Tarmo Mutso Eesti büroo juhataja
Leedut peetakse digitaalse halduse üheks teerajajaks: enam kui 90 protsenti riigiasutuste vajalikest toimingutest saab teha veebis ja mõne päeva jooksul luuakse ettevõte. „Erinevalt Saksamaast on veebipõhine administreerimine Leedus tavapärane ja offline on absoluutne erand. Samuti on Leedu küberturvalisuse eesliinil," ütleb Bitkom president Achim Berg. „Saksamaal on Targal Linnal suured visioonid - Leedu on palju sellest juba rakendanud." „Kaasaegsed ühiskonnad ei tohiks karta kasutada tänapäeval uusimaid tehnoloogiaid ning Leedu jaoks tähendab digitaalsete lahenduste väljatöötamine igapäevaelu lihtsustamist," selgitab Leedu suursaadik Saksamaal Darius Jonas Semaska. Leedu eesmärk on luua avalikud teenused, mis pole mitte ainult elektroonilised, vaid ka digitaalsed. „Soovime jagada oma kogemusi avaliku sektori digitaliseerimise, küberturvalisuse ja nutikate linnade valdkonnas meie tähtsaima äripartneri Saksamaaga." Leedu ja Saksamaa ettevõtete koostöö on juba käimas: Leedu startup Trafil on Berliini transpordiettevõtete jaoks mobiilsuse rakendus Jelbi, mille abil on Saksamaa pealinna elanike erinevad mobiilsusteenused broneerimisplatvormi kaudu tsentraalselt ühendatud. Targa Riigi Konventsioon ühendab osalejaid haldusest, poliitikast, digitaalmajandusest, ühendustest ja teadusest. Kongresside, õpikodade, näituste ja võrgustikutöö kombinatsioonina oli 2018. aastal esmakordselt peetud kongressimess suunatud linnade, kogukondade ja avalike ruumide digitaliseerimisele. Samal ajal näitavad selle valdkonna eestvedajad, kuidas avalike teenuste digitaliseerimine praktikas töötab ja kuidas arendada homseid digitaalseid linnu ja piirkondi. Targa Riigi Konventsiooni korraldab Digitalverband Bitkom koostöös Messe Berliniga. Institutsioonilisteks partneriteks on kolm omavalitsuse katusorganisatsiooni - Deutscher Städte- und Gemeindebund, Deutscher Städtetag, Deutscher Landkreistag, samuti Verband Kommunaler Unternehmen (VKU) ja Riiklik e-valitsuse kompetentsikeskus (NEGZ). Kongressimessil osalevad ka sellised juhtivad ettevõtted nagu Deutsche Telekom, SAP ja Bechtle.
Tööstusliidu Bitkom andmetel veab ettevõtteid edasi majanduse, valitsuse ja ühiskonna üha suurem digitaliseerumine. Ka ekspordile suunatud tööstuste kriis ei mõjuta IT- ja telekommunikatsiooniettevõtteid, teatas liit augustis. Sellest tulenevalt eeldatakse, et müük kasvab 2019. aastal kahe protsendi võrra ehk 170,3 miljardi euroni. 2020. aastaks on aga oodata pisut nõrgemat käibe kasvu - 1,6 protsenti ehk 173,1 miljardi euroni. Kasvu tõukejõuks on jätkuvalt infotehnoloogia kui suurim osa turust. Prognooside kohaselt kasvab siinne müük 3,2 protsenti ehk 93,6 miljardi euroni. Telekommunikatsioonisektor on pärast raskeid aastaid 2018. aastat taas kasvule pööranud. Siin on oodata kasvu 1,8 protsenti ehk 68,2 miljardi euroni (2018 pluss 2,1 protsenti). Tarbeelektroonikaäri seevastu jätkab languses - jooksvaks aastaks ootab Bitkom tugevat miinust 7,7 protsendi ulatuses. Tööhõive osas loodab Digitaalne Assotsiatsioon aasta lõpuks suurendada 42 000 võrra ja jõuda 1,19 miljoni töökohani. Bitkom andmetel lõi tööstus eelmisel aastal 51 000 uut töökohta - rohkem kui 2000. aastast alates kokku.
See tuleneb augustis föderaalse tööhõiveagentuuri (BA) avaldatud statistikast. Tõusu põhjused on tööturuekspertide sõnul kollektiivse töötasu ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate osakaalu suurenemine, kes teenivad üldiselt kõrgemat brutopalka. Siiski esineb endiselt soolisest ja haridusest tulenevaid sissetulekute erinevusi: kui eelmisel aastal oli meeste keskmine brutopalk 3468 eurot, siis naiste puhul oli see vaid 3014 eurot. Akadeemilise hariduskraadiga töötajad teenisid 2018. aastal keskmiselt (mediaan) kuus brutotulu 5113 eurot. Kutsekvalifikatsioonita töötajad pidid seevastu leppima 2461 eurose sissetulekuga.