Enim sõite tehakse linnadesiseselt: kasvavate linnade tõttu on sõitjate arv juba aastaid pidevalt suurenenud. 2017. aastal liigutati enam kui 11,3 miljardit inimest –1,1-protsendiline kasv võrreldes eelneva aastaga ja 14-protsendiline kasv võrreldes 2004. aastaga. Enimkasutatud liikumisvahendid olid autobussid (5,3 miljardit sõitjat), järgnesid trammid, linnasisesed rongid ja metrood (4,0 miljardit sõitjat) ning rongid ja kiirtrammid (2,7 miljardit sõitjat). Trend liigub rongide suunas: kõige rohkem kasvas sõitjate arv linnadesiseselt rööbastel. Ka linnadevaheliselt kasvas rongiga sõitvate reisijate arv. Kaugrongid tegid andmete kohaselt 142 miljonit sõitu – 2,3-protsendilile kasv võrreldes 2016. aastaga. Kaugbusside pakkujad pidid pärast viimaseid tugevaid kasvuaastaid leppima kerge 0,8-protsendilise tagasiminekuga 23 miljoni sõiduni.
Saksa sisemajanduse kogutoodang kasvas 2017. aastal 2,2 protsenti – see oli pärast ülemaailmset maanduskriisi juba üheksas järjestikune kasvuaasta. Aastateks 2018 ja 2019 ennustavad majandusteadlased eurotsooni suurimale majandusele kasvu sarnases suurusjärgus. Hoolimata jätkuvatest positiivsetest väljavaadetest arvestavad majanduseksperdid seevastu pigem sellega, et Saksa majandus on vahepeal jahtumas. Kaks aastakümmet, mille jooksul ei oleks ei seisakuperioode, ega majandustulemuste tagasiminekut, ei saa varasemate konjunktuuritsüklite ja olemasoleva kasvupotentsiaali tõttu eeldada. Ajalehe Welt raporti kohaselt oli üle kahe protsendilist kasvu alates taasühinemisest 25 aastast vaid 8 aastal. Ka laiaulatuslikult täiel määral kasutatud tootmispotentsiaal kõnelevat Altmaieri prognoosi vastu. Eesmärgi saavutamiseks peaks Altmaieri kohaselt uuendama Saksa turumajanduse mudelit. Selleks pakub ta välja „Sotsiaalse turumajanduse harta“, mille ta tahab vormistada koos teiste Bundestagi parteidega järgmisel kolmel kuni neljal legislatuuriperioodil. „Suure koalitsiooni parteid, samuti Rohelised ja FDP peaksid end kohustama, hoidma eelarvet pidevalt tasakaalus, hoiduma maksude tõstmisest ning hoidma sotsiaalmaksud alla 40 protsendi brutopalkadest," sõnas Saksa majandusminister. Altmaier kuulutas peale selle välja initsiatiivi tulevikukindlate ja jätkusuutlike töökohtade hoidmiseks ja laiendamiseks Saksamaa tööstuses. Tema sõnul vajavat Euroopa kiiresti e-mobiilsuse arendamiseks akude tootmiskeskust. Selle saavutamiseks soovib Altmaier alustada kõnelustega, et jõuda tööstuses ühiste algatusteni.
Oetkeri kontserni kuuluv Wiesbadeni Henkelli grupp võttis Kaunases asuva alkohoolsete jookide importijast ja müüjast üle 75 protsenti. Filipopolis hakkab Henkelli andmetel tulevikus müüma rohkem tooteid, mida grupp ise toodab, sh vahuveini, proseccot, veini ja teisi alkohoolseid jooke. „Leedu on Baltikumis inimese kohta suurima tarbimisega vahuveiniturg," kommenteeris Andreas Brokemper, Henkell grupi juhtkonna kõneisik ülevõttu. „Oleme kindlad, et suudame ka Leedus oma rahvusvahelisi tuumiktooteid juurutada ning selle kaudu nüüdseks meie grupi tervet Baltikumi hõlmava kohaloluga meie klientidele veelgi atraktiivsemaks muutuda.“ Ülevõtuga kasvatab Henkell kohalolu oma tütarettevõtetega 22 riigini ning laiendab sellega oma Baltikumi müügivõrgustikku: vahuveinitootja võttis aastal 2008 üle Eestis ettevõtte Budampex. 2011. aastal rajati Henkell & Co. Baltic Lätis.
Üldkoosoleku avas Saksa saatkonna esindaja Michael Morgenstern. „Saksamaa tunneb üha enam huvi Leedu kui investeerimissihtriigi vastu. Saksamaa investeeris 1,3 miljardit eurot, enim tootmisse ja teenustesse. See loob palju töökohti ning aitab kaasa hariduse parendamisele ja väljarände vähendamisele,“ sõnas Morgenstern. AHK president Thomas Schöllkopf väljendas rõõmu möödunud äriaasta üle ja lisas, et Saksa-Balti Kaubanduskoda liigub õiges suunas. Ka Balti riigid ja Saksa-Balti majandussuhted arenevad positiivselt. Muidu nõnda roosilistele väljavaadetele heidavad varju vaid võrdlemisi kõrge töötusmäär ja oskustööliste puudus. Florian Schröder tõi esile möödunud äriaasta särava bilansi ning rekordkäibe. Samuti lubas ta AHK võrgustiku laienemist. Päevakorras seisis lisaks juhatuse tegevuse heakskiitmisele ka audiitori aruanne eduka aasta kohta. Järgnenud Leedu liikmete koosolekul valiti juhatusse kaks uut liiget. Kohalolijad tervitasid ERGO kindlustusseltsist Dominic Ottot ja Hellast Michael Jareckit sooja aplausiga, vastuhääli polnud. Leedu AHK juhatuse president Kazimieras Kaminskas toonitas oma aastakokkuvõttes Saksa autotootjate Hella ja Continental silmapaistvate investeeringute positiivset mõju Kaunases. Oma inspireerivas kõnes tõmbas Leedu alpinist, ekstreemsportlane ja ärimees Saulius Damulevičius põnevaid paralleele sportlike piiripealsete elamuste ja ärielu vahel. Tagasitulek olevat kõige suurem väljakutse. See aitavat hetkele keskenduda, sellele, mis tõeliselt loeb. Damulevičius peab mägironimist pigem filosoofiaks kui spordiks. Damulevičius ronis muuhulgas 2016. aastal Himaalaja mägedes asuva Manaslu mäe (8163 meetrit) tippu ilma hapnikumaskita ning ületas murdmaasuuskadel Läänemere. Üritus algas innovaatilise Vilnius Tech Parki 80 000 m2 suurusel alal toimunud ringkäiguga. 19. sajandil ehitatud hooned muutis kohalik arhitektuuribüroo A2SM stiilseteks ühiskasutatavateks tööruumideks, tehnoloogiainkubaatoriks ja ürituste korraldamise ruumideks. Sapiegose bistroos toimunud vastuvõtu ja õhtusöögiga lõpetati üldkoosolek parimas meeleolus. Järgmine üldkoosolek toimub 2019. aastal Tallinnas.