Põhja-Euroopas on selline keskus ainulaadne, mille eesmärgiks on IT-tööstuse, mitte riiklike organisatsioonide ning teadus- ja uurimisasutuste vahelise koostöö edendamine. Selle tulemusena peaks hoogustuma Lätis IT-lahenduste rakendamine ja digitaalne transformatsioon. Keskuses viiakse ellu IT-projektid, mis on keskendunud pilvetehnoloogiatele, asjade internetile ja tehisintellekti lahendustele. Samuti peaks keskus kaasa aitama IT-eriala populariseerimisele ja koolitama ka uusi spetsialiste.
Langustrend peaks jätkuma ka käesoleval aastal, vähendades firmade maksejõuetust täiendavalt 3,9%. 2018. aastal prognoosib Coface 2,3-protsendilist langust. Uuringu tarbeks vaadeldi kokku 14 riiki. Balti riikides on pilt kirjum. Samal ajal kui pankrottide arv Eestis (-10,9 %) ja Lätis (-12,4 %) vähenes, tõusis Coface andmetel Leedus 2016. aastal pankrotistunud ettevõtete arv 35,2 protsenti. Märgatava tõusu tingis Leedu maksuameti ennetav kontroll ja andmete korrigeerimine. Baltimaades aasta jooksul pankrotistunud ettevõtete arv ületab veel senini 2008. aasta kriisieelse taseme, kuid krediidikindlustusfirma prognoosib ka 2017. ja 2018. aastal maksejõuetute ettevõtete arvu langust. <a target="_blank" class="rte_button" href="http://www.coface.de/content/download/156582/2582202/version/1/file/Coface_Focus_Insolvenzen-MOE_09-2017.pdf">Uurimuse link</a>
AHK peadirektor Florian Schröder: „Idufirmade parimaks sihtpunktiks on hetkel Berliin, aga ka Saksamaal tervikuna on palju Balti riikide noortele ettevõtetele pakkuda“. Eriti kehtivat see suurte Saksa tööstusettevõtete puhul. Paljud neist on viinud aastate jooksul kõik arendustööd läbi organisatsiooni sees, aga peavad nüüd tänu digitaliseerimisele otsima partnereid väljastpoolt. „Eestil, Lätil ja Leedul on siinkohal eriti head ärivõimalused, sest Balti riikidel on Saksamaal innovatiivne ja hea kuulsus ning nad pakuvad hinna poolest sakslastele konkurentsi“, sõnas Schröder. Hea võimalus turule sisenemiseks on teha Saksa idufirmaga koostööd. „Me tutvustame teile üheksat Saksa ettevõtet, mis on tegevad erinevatel IT-aladel ja otsivad Baltimaadest partnereid“, rääkis Saksa Idufirmade Liidu peadirektor Mirco Dragowski. Ta tutvustab konverentsil Saksa idufirmade turgu ja selgitab, kuidas rahvusvahelised ettevõtted saaksid edukalt Saksamaal kanda kinnitada. „Mõlemad osapooled saavad vastastikustest kogemustest kasu ja võivad arendada uusi ideid. Saksamaa alles avastab Balti riikide võimalusi ja seetõttu on konverentsi toimumine just praegusel ajahetkel väga tähtis.“ Lisainfot Saksa turule sisenemise kohta jagab konverentsil Deutsche Messe IKT ja digitaalse ärisuuna rahvusvaheline direktor Jutta Jakobi, kes korraldab tööstusmessi „Hannover Messe“ ja infotehnoloogia maailmamessi „CEBIT“. Teisteks esinejateks ja paneeldiskussioonis osalejateks on kolme Balti riigi IT- ja idufirmade liitude esindajad. Üritus pakub ettevõtetele laialdast võimalust suhtlemiseks ja vastastikku tutvumiseks. Konverentsi töökeeleks on inglise keel. Konverentsist osavõtt on tasuta. Registreeruda saab AHK veebilehe vahendusel.
Maksevõimet hinnatakse endiselt tasemega „A-“, nii teatas agentuur septembri alguses. Põhjenduseks on, et kõige suurema Balti riigi majandus näitab keskpikas perspektiivis tugevat ja tasakaalustatud kasvu. Positiivsele hinnangule aitasid kaasa ka oodatav ekspordi kasv, suurenev tarbimine ja hoogustunud investeerimine.
Loomulikult veeta puhkus Eesti looduses! Nii soovitab Eesti Turismiliit oma uues reklaamikampaanias. Internetivideo näitab ilmekalt, kuidas leitakse mitmetes Euroopa suurlinnades näotuvastamise tarkvara abil üles pidava stressi all kannatavad inimesed. Seejärel tutvustab habemega ja metstöörõivaid kandev Eesti suursaadik tänaval möödujatele Eesti looduse hääli või peatab nad hoopis pop-up metsaga, et üllatata puhkuseseisiga Eestisse, kus saab loodust nautida ja stressist vabaneda. Kampaania väljatöötamisel tehti koostööd reklaami ja turundusagentuuriga BBDO Berlin ja Zavod BBDO/Event Masters Tallinnas. Link <a target="_blank" href="https://www.visitestonia.com/en/stressbuster">https://www.visitestonia.com/en/stressbuster</a>
Juunis tõusid tööstuses tootjahinnad kõigis kolmes Balti riigis. Eurostati andmetel tõusid hinnad siseturgudel võrreldes 2016. aasta juuniga 1,5 % Eestis, Lätis 3,2 % ja Leedus 1,4%. Euroopa keskmine hinnatõus oli 2,6% ja euroalal 2,5%.