Hiljutise projekti käigus keskenduti Peterburist Narva ja sealt edasi Tartu kaudu Riiga ning Eestis Rakvere ja Viljandi suunas ning Venemaal Viiburi ja Pihkva suunas kulgeva turismimarsruudi laiendamisele. Tartu linnavolikogu pressiteate kohaselt on marsruudile lisatud mitmeid ajaloolisi piirkondi ja vaatamisväärsusi. Tartu linna turundusjuht Helen Kalberg nimetas rahvusvahelist koostööd Via Hanseatica Plus projekti peamiseks eeliseks. "Projekt on võimaldanud partneritel üksteist paremini tundma õppida ja selle tulemusena on koostöö märkimisväärselt laienenud. See annab lootust, et tulevikus on piiriülese koostöö vormis jätkuvalt võimalik suuri asju korda saata," ütles Kalberg. Lõuna-Eesti ja Ida-Viru piirkonna turismiklastrid aitavad tulevikus kaasa Via Hanseatica turismimarsruudi säilitamisele ja arendamisele Eestis. Lätis vastutab Via Hanseatica eest Vidzeme planeerimispiirkond ning Venemaal Pihkva ja Peterburi piirkondade partnerid.
Me kõik oleme näinud katustele paigaldatud päikesepaneele. Jah, nad toodavad energiat, kuid millise hinnaga? Sageli on maja üldine välismulje paneelide tõttu täielikult rikutud. Katus on fassaadi oluline osa ja annab majale tema isikupära. Eestist pärit Solarstone võib olla ideaalne lahendus koduomanikele, kes soovivad kasutada päikeseenergiat, kuid ei soovi teha järeleandmisi maja väljanägemises. Hoonetesse integreeritud päikesepaneelid (BIPV) ehk üldtuntud kui päikesekatused toimivad nagu tavaline katusekattematerjal, tootes samal ajal energiat. See on tõeliselt ainulaadne kaks-ühes-lahendus ning kõige elujõulisem ja jätkusuutlikum viis kliima- ja energiaküsimuste lahendamiseks. Solarstone'i patenteeritud raami- ja moodulilahendused muudavad paigaldamise lihtsaks - hea planeerimise korral saab keskmise suurusega katuse paigaldada ühe päevaga. Solarstone'i inseneride meeskond on välja töötanud kolm erinevat nutikat päikesekatuse lahendust, mis sobivad kokku erinevate traditsiooniliste katusekattematerjalide ja hinnaklassidega. Katusekatted näevad esteetilised välja ja sobituvad igasse keskkonda. "Me jälgime kogu oma toodete väärtusahelat. Meie ja meie klientide jaoks on jätkusuutliku tuleviku ülesehitamine hädavajalik," ütleb Solarstone'i tegevjuht Silver Aednik. "Pandeemia on loonud võimaluse jätkusuutlike kodumajanduslahenduste jaoks. Inimesed võtavad rohkem aega planeerimiseks ja elluviimiseks. Roheline mõtlemine ja poliitilised algatused muudavad arusaama sellest, kuidas kõige paremini kasutada päikeseenergia lahendusi ning kuidas me tulevikus energiat tarbime ja toodame. Asutamisaasta: 2015 Sektorid: taastuvenergia, puhastehnoloogia, fotogalvaanika, ehitus. Käive: 1M+ eurot Töötajate arv: 25 Eksporditurud: Rootsi, Norra, Soome, Taani, Läti, Prantsusmaa ja Poola. Paigaldatud katused: 400+
Kas teadsite, et tööstuses on 10% kõigist väljapraagitud toodetest ja materjalidest tegelikult korduvkasutatavad ning seega ei oleks pidanud neid kõrvaldama? ReUse and Trade eesmärk on teha lõpp tarbetule ressursside raiskamisele ning pakkuda tööstusettevõtetele lihtsat ja finantsiliselt atraktiivset lahendust - pikendada korduvkasutatavate toodete ja materjalide elutsüklit korduva kasutuselevõtu abil, aidates sellega kaasa säästvamale, ressursitõhusamale ja vähem süsinikdioksiidiheitmeid tekitavale majandusele. Platvormil müüvad ettevõtted ülejäävaid tooteid ja materjale otse teistele ettevõtetele või eraklientidele, mis toob mõlemale finantsilist ja keskkonnaalast kasu. Ühelt poolt teenivad müüjad kasumit oma väljapraagitud ressursse uuesti kasutades, selle asemel et neid tasu eest jäätmemajandusse suunata, ostjad aga saavad soetada endale vajalikke materjale turuhinnast odavamalt. Ühtlasi paraneb toodete keskkonnajälg, kuna neid kasutatakse pikema aja jooksul. Dombrowski selgitab, et ReUse and Trade suhtub rohelise majanduse tulevikku väga positiivselt, hoolimata ohust, et säästev käitumine jääb pandeemia tõttu tahaplaanile. Ta usub, et ettevõtete keskkonnahoidlikumaks muutumine kujuneb pikaajaliseks trendiks, mis edendab uuenduslikke jätkusuutlikke ideid ning "hällist hällini" viivaid materjalitsükleid, samuti positiivselt määratletud materjale, mis on inimeste ja keskkonna jaoks tervislikud. Saksamaal asuva ettevõtte pikaajaline eesmärk on saada Euroopa suurimaks korduvkasutatavate toodete ja materjalide turuplatvormiks. Sektor: Teenused Asutamisaasta: 2019 Müügitulu: / (potentsiaalikas idufirma) Töötajate arv: 4
Reverse Resources on SaaS-platvorm, mis võimaldab suurtel ülemaailmsetel moebrändidel ja kõrgekvaliteedilistel tekstiili ümbertöötlejatel teha koostööd tekstiilijäätmete haldamisel ja jälgimisel alates nende tekkekohast kuni ringlussevõtuni. Ettevõtte visioon on aidata asendada maailma moetööstuses kasutatavaid esmaseid materjale moetööstuse enda jäätmetest valmistatud ringlussevõetud materjalidega. RR teeb koostööd mitme suure ülemaailmse moebrändiga (nt Bestseller, H&M Group, OVS, Bershka jne), et aidata neil julgustada oma rõivatehaseid jäätmeid kokku koguma ja looma nõuetekohaseid jäätmeringluse tarneahelaid. Nii saavad need moebrändid taaskasutada enda ringlussevõetud materjale. Ann Runnel paljastab, et roheline majandus on selgelt selle hetke kuumim trend, tegemist on lausa omamoodi „kullapalavikuga“. Samuti on suurenenud nõudlus jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse järele: "Kui te ei ole veel integreerinud jätkusuutlikkust ja ringmajandust oma ettevõtte põhitegevuse strateegiasse ja fookusesse, kaotate tõenäoliselt oma ettevõtte konkurentsieelise järgmise 5 aasta jooksul. Roheline majandus on juba muutumas peavoolu äritegevuse osaks." Reverse Resources viib ise ellu ambitsioonikaid projekte, nagu näiteks Circular Fashion Partnership koostöös Global Fashion Agenda ja BGMEAga. Kui projekti praeguses etapis võetakse iga kuu ringlusse umbes 100 tonni sekundaarseid tekstiile, siis 2026. aastaks on eesmärk jõuda 200 000 tonnini kuus. Sektor: tekstiilid Asutamisaasta: 2014 Töötajate arv: 11 Ülemaailmne võrgustik: 40 ringlussevõtjat, 7 jäätmete taaskasutajat, 945 tootjat.
Fusebox aitab riikidel hoida elektri kvaliteeti õigel tasemel ja vältida elektrikatkestusi, aidates samal ajal riikidel integreerida oma elektrivõrkudesse rohkem taastuvenergia tootmist. Ettevõte pakub platvormi, kus tarbijad ühinevad virtuaalse elektrijaamaga, mis pakub antud riigis teenuseid ning teenib osalejatele tulu ja CO2-säästu. Fuseboxi eesmärgiks on olla maailma kõige tõhusam energiahaldus- ja kauplemisplatvorm, mis võimaldab organisatsioonidel eri viisidel aidata kaasa CO2-heite vähendamisele ja ühendades omavahel võimalikult palju elektritarbijaid. Fuseboxi virtuaalne elektrijaam toob otsest kasu neile, kes on sellega ühendatud. Kõik ühendatud ettevõtted võitlevad mingil moel kliimamuutuste vastu, kasutades fossiilkütustega töötavate generaatorite asemel paindlikku elektrivõrku. Mida paindlikum on igas riigis energiakasutus, seda rohkem saab integreerida taastuvenergiat ja vähendada saasteallikate kasutamist. Selline areng toob igas riigis, kus nad tegutsevad, kaasa ka üldist positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju (nt madalamad ülekandetariifid, madalamad elektrihinnad jne). 2021. aastal laiendab Fusebox oma tegevust Poola, Saksamaale, Rootsi ja Soome ning töötab koos mõnede Euroopa linnadega ka innovatsiooniprojektide kallal, et julgustada rohkem elektritarbijaid kasutama paindlikku veebiplatvormi. Sektor: energeetika Asutamisaasta: 2014 Käive: 2020 - 100 000 eurot; 2021 eeldatavalt - 400 000 eurot. Töötajate arv: 5 Eksport: tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes; 2021. aastal siseneb Poola, Saksamaale ja Rootsi.
Ursula von der Leyen has not shied away from big words. “We give our best when we are bold and aim high. With the European Green Deal, we are aiming high”, the European Commission President said when unveiling her highly anticipated flagship environmental plan for the first time in December 2019 that will made climate action a key priority for the EU. The main goal is to make Europe climate-neutral by 2050. But what does this actually mean? Baltic Business Quarterly has compiled the most important facts about the EU’s headline project. What is the European Green Deal all about? The Green Deal is the EU’s new strategy for sustainable growth and aims to create the framework for transitioning to a modern, resource-efficient and competitive economy. It covers every aspect of society and the economy, and includes goals for biodiversity and agriculture. The measures accompanied with the initial roadmap of key policies range from ambitiously reducing emissions to investing in green technologies and protecting the natural environment. "On the one hand, the European Green Deal is about cutting emissions, while, on the other hand, it also means creating jobs and boosting innovation", von der Leyen said. "Our goal is to reconcile the economy with our planet, to reconcile the way we produce and consume with our planet, and to make it work for our people.” Ultimately, the European Green Deal demands a new economic model, a completely different Europe and a new generation project for a climate-friendly transformation of the whole continent. Unsurprisingly, this has received both support and criticism from all sides. During the coronavirus pandemic, the Green Deal has taken a back seat, but the EU commission stresses that it should form a cornerstone of recovery measures. How does the EU plan to achieve climate neutrality? To pave the way, the EU plans to implement a legally binding European climate protection law this year to enshrine into law the goal for Europe to become climate-neutral by 2050. This means achieving net zero carbon emissions for EU countries as a whole. As an intermediate target, the EU is to cut its carbon emissions by 2030 by at least 55% below the 1990 levels. The entire EU legislation is to be aligned with these goals and implemented by a combination of incentives, support measures and regulations. It will include strategies for biodiversity, agriculture, hydrogen, building renovation, offshore wind energy, methane pollution, sustainable investment, the circular economy and many more parts of the world’s second-largest economy. Once these new rules come into effect, pressure will be on the 27 EU member states to actually bring them to life. The political wrangling over them will start when the EU commission presents its legislation in summer 2021 on how to meet the proposed 2030 emission reduction target of 55%. At present, the EU target is a 40% reduction of carbon emissions. "If we can get the legislation in place in the next five years, we will have 25 years as a generation left to get it all implemented", said EU Commission Vice President Frans Timmermans, who is responsible for the European Green Deal. No action is not an option. What does this mean for the European economy? To achieve climate-neutrality, radical changes will be required. ENERGY: The production and use of energy across economic sectors account for more than 75% of the EU’s carbon emissions. BUILDINGS: Commercial and residential buildings account for 40% of the energy consumed in the EU. MOBILITY: A growing 25% of the EU’s carbon emissions are generated by transportation. INDUSTRY: Industry accounts for 20% of the EU’s carbon emission and only 12% of the materials it uses are recycled. All of these emissions have to flatline in only three decades by switching to clean technologies, and also a climate-friendly transformation of agriculture is on the to-do list. Other elements include greener, cleaner cities, better home insulation and massive reforestation. Von der Leyen compared the required efforts with the US program for the moon landing in the 1960s and spoke of “Europe's ‘man on the moon' moment”. As the EU executive emphasized, “We will help our economy to be a global leader by moving first and moving fast. The European Green Deal is our new growth strategy – it is a strategy for growth that gives more back than it takes away.” How much will it cost and who will pay for it? Meeting the ambitious goal of the European Green Deal will require huge investment. The current 2030 carbon emissions target is estimated to require an additional €260 billion in spending every year. That is about 1.5 percentage points of the EU’s GDP in 2018. Achieving the new proposed 2030 stepping stone on the way to 2050 – a 55% cut in emissions compared to 1990 levels – will involve even higher investment needs. Beyond 2030, the annual investment needs also run into the billions, but the presented figures are vague. To implement its climate goals, the EU commission plans to channel upfront investments into projects that will see the EU emissions fall drastically in the next decades. It aims to mobilize and leverage at least €1 trillion over ten years for a ‘green investment wave’ in clean technologies, sustainable solutions and new businesses. Around half of the projected sum is to come from EU funds, which should encourage national governments and the private sector to stump up the remainder. One of the main EU investment components is the so-called Just Transition Mechanism. It will support those regions in Europe that rely heavily on very carbon intensive activities. The funding worth €100 billion will be available for all EU member states. Extract from the article by Alexander Welscher, exclusively for Baltic Business Quarterly Summer 2021 Read more in the newest issue here