Esialgsete lõpptulemuste kohaselt said kantsler Merkeli Kristlikud Demokraadid (CDU/CSU) 33% ja kaotasid sellega 8,6% häältest – nende halvim tulemus alates aastast 1949. Siiski jäävad nad suurimaks fraktsiooniks ja sellega esitavad kantsleri ka tulevikus. Senine valitsuspartner, Sotsiaaldemokraadid (SPD), kaotas 5,2% ja langes ajalooliselt madalaimale 20,5 protsendile. Partei esimees Martin Schulz teatas vahetult pärast valimisi, et tema partei ei ole valitsuse moodustamise jaoks saadaval ja läheb hoopis opositsiooni. Merkeli uuteks koalitsioonipartneriteks pakuvad end liberaalid (FDP) ja rohelised, kes saavutasid vastavalt 10,7% ja 8,9%. Kolmese stsenaariumi korral saavutavad nad stabiilse enamuse. Juba eelmine kristlike demokraatide kantsler Helmut Kohl juhtis riiki mitmeid aastaid koos liberaalidega. Seevastu koalitsioon koos rohelistega oleks liitvabariigi tasandil uus nähtus. Liidupäeva valimiste võitja oli parempoolne Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes tõmbas tähelepanu eelkõige Euroopa-vastase suuna ja Merkeli pagulaspoliitika poleemilise kriitikaga. Eelmainitu võitis eelkõige idapoolsetes liidumaades palju hääli ning sai liitvabariigis 12,6% häältega tugevuselt kolmandaks parteiks. Kriitikud näevad ultraparempoolsete edu põhjusena poliitilist lõhestatust: esmakordselt viimase 50 aasta jooksul pääses Saksa Liidupäeva partei, mis on CDUst paremal. Vaatlejad kardavad, et Saksamaa nihkub sisepoliitiliselt paremale, sest AfD ei ole tänaseni end neonatsidest ja rahvalikest arvamusliidritest piiritlenud. Partei panustab hoopiski lähedusele Euroopa parempoolsete populistidega nagu Madalmaade Geert Wilders ja Prantsusmaa Le Pen. Lisaks on parteile korduvalt ette heidetud suurt poolehoidu Venemaa valitsusele. Poliitilise spektri teises otsas sai ka vasakpartei, mis on Ida-Saksamaa endise sotsialistide partei järeltulija, ajaloo paremuselt teise tulemuse ja pääses 9,2 protsendiga taas Saksa Liidupäeva. Ka selle partei püsivalijaskond on eelkõige Ida-Saksamaal. AfD tulemuse põhjal oodatakse, et Saksamaal lahvatab uuesti arutelu pagulaspoliitika üle. Vaatlejate analüüside põhjal iseloomustas valimiskampaaniat peamiselt hirm tuleviku ees. Saksamaa on alates 2015. aastast vastu võtnud enam kui 1 miljon pagulast, kellest enamus põgenes Süüria kodusõja eest. Ühelt poolt tõstatas see paljudele valijatele integratsiooni, samuti siseriikliku turvalisuse küsimuse. Teiselt poolt ei ole vaatamata suurenenud jõukusele ja heale majanduslikule arengule mitte kõik elanikkonna osad senise suure koalitsiooni poliitikast kasu saanud.
„Saksa mõiste "klein, aber fein (väike, kuid hea)" kehtib nagu rusikas silmaauku Balti riikide idufirmade sektori kohta. Kolm Põhja-Euroopa riiki teevad noorte ettevõtete abistamisel kõvasti tööd. Uuenduslikele ideedele pakutakse vastavat platvormi ja ökosüsteemi“, ütleb Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektor Florian Schröder. „Samuti on Saksamaal palju pakkuda uuenduslikele Balti ettevõtetele ja seda esmajoones tänu tugevale tööstuse sektorile. Me oleme võtnud oma südame asjaks selliseid ettevõtteid omavahel kokku vii, et tekiks sünergia.“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, rõhutas oma tervituskõnes, kui tähtis on poliitiline raamistik ettevõtete asutamisel. Alates Eesti taasiseseisvumisest on valitsus rõhunud digitaliseerimisele, mis on tänaseks päevaks vilja kandnud ning riik võib end uhkusega nimetada „e-Estonia“. Saksa Idufirmade Liidu peadirektor Mirco Dragowski tutvustas konverentsil Saksa idufirmade turgu ja selgitas, kuidas rahvusvahelised ettevõtted saavad edukalt Saksamaal kanda kinnitada. „Mõlemad osapooled saavad vastastikustest kogemustest kasu ja võivad arendada uusi ideid. Saksamaa alles avastab Balti riikide võimalusi ja seetõttu on konverentsi toimumine just praegusel ajahetkel väga tähtis“, kommenteeris Dragowski. Lisainfot Saksa turule sisenemisest jagas konverentsil Deutsche Messe IKT ja digitaalse ärisuuna rahvusvaheline direktor Jutta Jakobi, kes korraldab tööstusmessi „Hannover Messe“ ja infotehnoloogia maailmamessi „CEBIT“. Paneeldiskusioonis arutlesid omavahel Wise Guys esindaja Herty Tammo, Leedu IT Assotsiatsiooni esindaja Paulius Vertelka ning Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova. Konverentsi kõrgpunktiks oli kaheksa Saksa idufirma ideede tutvustus. Viieliikmeline žürii otsustas esimese preemia, auhinnaga priipääse Singapuris toimuvale alustavate ettevõtete konverentsile, anda ettevõttele Delgates. Idufirma pakub tegelevatele ettevõtetele personaliotsingu portaali keskendudes oskuste haldamisele. Teine koht, kaks piletit Tallinna Latitude 59, läks veebipõhiste tarkvarade testimisega tegelevale ettevõttele Applause. Kolmanda koha pälvis MotorAi, kes võitsid kaks piletit sTARTUp festivalile Tartus. Ettevõte arendab digitaalseid lahendusi liiklusandmete kogumiseks. Ülemiste Citys toimunud konverentsi korraldas Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) ja Saksa Idufirmade Liit (Bundesverband Deutscher Startups) ning rahastati Saksa Majandusministeeriumi programmist Markterschliessungsprogramm für KMU.
Arutuse all olid ka Kreeka hetkeolukord, uus euroopa mudel ülemaailmsete „interneti hiiglaste“ reguleerimiseks ning tolliametite IT-süsteemide tsentraliseerimine. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas kõne Euroopa Liidu üldisest olukorrast ning mainis muu hulgas, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kasutusele võtma euro. Nii mõnelgi maal ei saanud viimati mainitu heakskiidu osaliseks. Põhimõtteliselt olid euroala rahandusministrid euroala laienemise suhtes avatud, kuid rõhutasid vajadust endiselt pidada kinni euroalaga liitumise reeglitest. Suurema kriitika osaks sai Junckeri poolt esitatud idee Euroopa Liidu rahandusministri ameti loomisest. Arutati ka Kreeka abiprogrammi, mille suurus ulatub miljarditesse. Tõdeti, et suurtes võlgades maa on teinud häid edusamme kokkulepitud säästuprogrammides ja reformides. Programmi kolmas audit saab valmis aasta lõpuks. Kõik rahandusministrid olid ühel meelel, et on vaja kohandada ja ühtlustada rahvusvahelised reeglid digitaalsete ärimudelite toimimiseks. Selgusetuks jäi, kuidas see konkreetselt toimuma peaks. Euroopa Liidu Komisjon lubas kevadeks välja töötada seaduse esialgse kavandi. Eesti on 2017. teisel poolaastal Euroopa Liidu eesistuja riik.