Ehkki Saksamaa SKP vähenes kolmandas kvartalis eelmise kolme kuuga võrreldes taas pisut - 0,2%. Käesolevas neljandas kvartalisse vähemalt ei vähene. DIW hinnangu kohaselt majandustoodang tõenäoliselt stagneerub. „Sügavamasse majanduslangusse libisemine on seega praegu vähem tõenäoline," kommenteeris DIW majandusteadlane Claus Michelsen. Sellegipoolest on olukord endiselt ebakindel. Nii USA ja Hiina kui ka Brexiti vahelist kaubanduskonflikti ei ole lahendatud ega ellu viidud. „Kui Ühendkuningriik peaks EList ikkagi lepinguta lahkuma, oleks see Saksamaa majanduses tuntav," hoiatas Michelsen. Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoda (DIHK) oli varem oluliselt pessimistlikum. Värske majandusülevaate kohaselt olid ettevõtete äriootused märkimisväärselt langenud, teatas ühing. Ettevõtted investeerisid vähem. Eriti ekspordile orienteeritud Saksamaa tööstust koormab maailmamajanduse nõrkus.
DIHK vähendas oma kasvuprognoosi käesolevaks ja järgmiseks aastaks, tuginedes 28 000 ettevõtte ettevõtlusuuringule. Kogu 2019. aasta jaoks loodab koda SKP suurenemist vaid 0,4 % võrra - eelmisel sügisel oodati selle kasvu veel 1,7% võrra. Järgmiseks aastaks võib sellest piisata 0,5%-liseks plussiks, öeldi oktoobri lõpus avaldatud aruandes. Seega on DIHK pessimistlikum kui föderaalvalitsus. Nagu ka juhtivad majandusuuringute instituudid, loodab valitsus käesoleval aastal 0,5%-list kasvu ja 2020. aastaks 1,0%. Pärast ettevõtlusuuringut on ettevõtete ettevõtlusolukord kolmandat korda järjest selgelt hägustunud. See kehtib eriti ekspordiettevõtte kohta: Lisaks 2008/09. aasta majanduskriisile on ekspordiootused sama halvad kui need olid viimati 1993. aastal. Tarbimisega seotud sektoritele, nagu jaekaubandus ja turism, on jätkuvalt kasulik stabiilne sisenõudlus. Uuringu kohaselt on olukord tööstuses märkimisväärselt halvem. „Jahenemine jätab nähtavaid jälgi ka tööstusega seotud teenuseosutajatele ja hulgimüüjatele," rääkis DIHK president Eric Schweitzer olukorrast. „Mure ettevõtete nõudluse pärast suurendab ebakindlust, mis tuleneb kohalikest majanduspoliitilistest tingimustest, eriti seoses kliima- ja energiapoliitikaga." Pidades silmas paljude sektorite süngeid väljavaateid ja ebakindlust, langevad ettevõtete investeerimis- ja tööhõivekavatsused juba viiendat korda järjest. Suurimaks äririskiks jääb ettevõtete silmis siiski oskustööliste nappus. Lisaks ettevõtete ebakindlusele ja väliskaubanduse halvenemisele usub DIHK, et majandusele esitatakse üha rohkem struktuurseid väljakutseid: digitaliseerimine, tuleviku liikuvus ja kliimapoliitika. "Meie riik peab tegutsema," nõudis Schweitzer. Pidades silmas „murettekitavat" majandusarengut, kutsus ta föderaalvalitsust üles tegutsema. Tegemist olevat Saksamaa positsiooni jätkusuutliku parendamisega. Eelarvetes olevat tegutsemisruumi.
<b>Head sõbrad! </b> Juubelile kohaselt on kohe-kohe saabumas tänavuse aasta kõige tähtsam ja sündmusterohkem aeg. Lühikese aja jooksul korraldame kaks esinduslikku rahvusvaheliste osalistega konverentsi ning tunnustame Eesti-Saksa majandussuhete mootoreid, jätmata samas unarusse ka meie igapäevategevust ehk üritusi liikmetele, erisuguseid koolitusprojekte, messide külastusi ja ärivisiitide vahendamist. <b>Aasta tegijad</b> Esmalt etteruttavalt meie iga-aastase gala võtmes üks üleskutse. Usutavasti paljud juba teavad, et tänavu valisime <b>Saksa majandusauhinna teemavaldkonnaks <i>fintech</i> sektori</b>. Ning juba homsest, <b>15. novembrist</b> avaneb igaühel meist võimalus anda oma hääl ettevõtja poolt, kes tänavust auhinda kõige enam väärib. Julgustan kõiki osalema – nominentidega saab tutvuda ja hääletada <a target="_blank" href="https://www.ahk-balt.org/ee/ueritused/saksa-majanduse-auhind/">siin</a>. Parim parimatest aastal 2019 ehk Saksa majandusauhinna võitja selgub koos aasta<b> suurima ekspordikasvu teinud Eesti ettevõttega</b> juba 29. novembri õhtul. Ning mis eriti südantsoojendav – üks liikmetest saab meie tegemistesse ja eesmärkidesse panustamise eest <b>Koja </b>poolt pärjatud ka <b>Aasta Liikme</b> tiitliga. Parim, nagu ikka, selgub pingelises lõppvoorus meie pidulikul galal – tänavu koguneme selleks Kultuurikatlasse, et enne pidulikku osa pidada maha <b>läbi aegade ilmselt esinduslikem Eesti-Saksa suhete teemaline majanduskonverents</b>. Heade koostööpartnerite abil – väga suur aitäh kõigile, kes õla alla pannud – vaatame üheskoos tagasi möödunud 25 aastale meie kahe riigi majandussuhetes, samas seame põhirõhu aga ikka tänasele ja homsele päevale. Ilmselt kellestki pole mööda läinud hoiatavad pealkirjad nii üld- kui erialameedias, kui hinnatakse üheltpoolt Euroopa majandusmootori Saksamaa või siis ka meie väga tihedalt ekspordipartneritega ühendatud Eesti majanduse lähiperspektiivi väljavaateid. Kindlasti on see ka 29. novembril Kultuurikatlas suure tähelepanu all, mistap panen Koja poolt südamele – kui oled juba registreerunud, siis kindlasti kasuta võimalust kohapealseks suhtluseks ja küsimusteks-vastusteks. Kui Sul aga pääse veel soetamata, siis see on vaid ühe <a target="_blank" href="https://pood.aripaev.ee/eesti-saksa-majanduskonverents-ja-gala">kliki </a>kaugusel. <b>Energeetika ja noored</b> Kuid, nagu eelpool mainitud, on juubeliaastat markeeriv konverents vaid osa meie novembrikuistest tegevustest. Siinkohal toon olulisimatena välja kaks suunda kolme ettevõtmisega – <b>energeetikasektoris</b> Balti Gaasikonverents ning <b>haridusvaldkonnas </b>koolitusprogramm Võrumaal ning noorte karjäärivõimaluste edendamine Ida-Virumaal. Juba viiendat aastat järjest kogunevad gaasisektori eksperdid ja tippjuhid Baltimaadest ja Euroopast laiemalt <a target="_blank" href="https://www.baltic-gas-conference.com/">Balti Gaasikonverentsile</a>, et vaadata otsa selle niivõrd olulise energeetikaharu arengutele ja perspektiividele. Kel vähegi huvi energeetika ja sektori arengute ning koostöövõimaluste vastu – kindlasti võtke osa. Väga hea meel on lüüa kaasa ka Erasmus+ kolmeaastases projektis „Skilled-up“, mille raames töötame koos Võrumaa kutsehariduskeskusega, et tuua Eesti õppuritele parimaid töökohal õppimise kogemusi Saksamaalt. Seda kõike suurema eesmärgiga – luua eeldusi puidusektori potentsiaali kasvatamiseks ja tööturule parimate spetsialistide koolitamiseks. Ning et küll küllale liiga ei teeks – novembri lõpus panustame oma nõu ja jõuga ka Saksamaa suursaatkonna eestvedamisel läbiviidavasse Resilienz programmi ehk noorte karjäärinädalasse Ida-Virumaal. Nii minu enda kui kolleegide südame teeb alati eriti soojaks, kui saame panustada tänase ja homse kõrval ka ülehomsesse ehk noortesse, kes veel on oma edasise haridustee alguses. Soovime koostöös partnerite ja kohalike ettevõtjate ning noorte eeskujudega tõestada, et edukas olemiseks ei pea ilmtingimata kodust kaugele kolima, vaid hoopis toredam on leida eneseteostuseks julgust ja pealehakkamist just kodupiirkonnas. Lõpetaksin sedapuhku aga lühidalt – meie novembri kalender võib paista küll üsna tihe, kuid meie uksed on avatud nagu alati ning juba <b>järgmisel kolmapäeva</b>l (20. novembril) on meil taaskord <b>avatud uste päev</b>. Kohtume Kojas! <b>Tarmo Mutso</b> - Eesti büroo juhataja
Sarnaselt eelmisele aastale saavutas Leedu Baltimaade võrdluses paremusjärjestuses parima koha, tõustes kolm kohta ettepoole - 11. kohale. Eesti seevastu kukkus kaks kohta ehk 18. kohale, edestades napilt Lätit, kes on 2019. aastal 19. kohal. Saksamaa tõusis 22. kohale. Uus-Meremaa asetseb edetabelis Singapuri ja Hongkongi ees. Taani asub Euroopa parima riigina neljandal kohal. Viimasel kohal on Somaalia nagu eelmistelgi aastatel. Maailmapank võrdleb Doing Business'i aruandes 190 riiki üheteistkümne kriteeriumi alusel. Need hõlmavad ettevõtte asutamise, krediidi saamise, piiriülese kaubanduse ja maksustamise võimalusi.
Mõttekoja "Maksu Sihtasutus" uuringus on Eesti kuuendat korda järjest esikohal, naaberriigid Läti ja Leedu on Eesti järel kolmandal ja neljandal kohal. Nende vahel on ainult Uus-Meremaa. Saksamaa on OECD 36 liikmesriigi seas 16. kohal. Balti riikides on ettevõtte tulumaksu osas eriti head tulemused - nad asuvad esikolmikus. Eestis ja Lätis on reinvesteeritud tulud maksuvabad, makse makstakse ainult dividendide väljamaksete korral. Leedus on ettevõtte tulumaksu määr 15% - tublisti alla OECD keskmist 23,6%. Eesti on OECD liige alates 2010. aastast ja Läti alates 2016. aasta juunist. Leedu võeti tööstusriikide organisatsiooni vastu juulis 2018. aastal 36-nda liikmena.
Kallid sõbrad! Taaskord on aeg sealmaal, et möödunud kuule tagasi vaadata ja mõtteid eesootava osas teie kõigiga jagada. Selja taha jääb toimekas oktoober, millesse jagus uudiseid nii majandus- kui poliitikavallast ning kohe algab ilmselt meie juubeliaasta kõige tähtsam kuu – november. Kindlasti on paljud meie sõpradest sellega juba kursis, aga väärib kindlasti ka siin märkimist, et sel suvel tuli Eestisse <b>uus Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christiane Hohmann</b>. Tahan siinkohal kõigi meie liikmete nimel edastada esmalt suured tänusõnad Eesti ja ka Koja suurele sõbrale, viimased 4 aastat Saksamaad Eestis esindanud Christoph Eichhornile. Ning samavõrra soojad tervitused pr. Hohmannile, kes on juba sümboolselt rõhutanud Eesti-Saksa majandussuhete prioriteetsust oma lähetusel, võttes tänavuse Saksa-Eesti Majandusauhinna patrooni ameti. Usun, et võin meie kõigi poolt öelda – tere tulemast Eestisse, Christiane! <b>Uued tuuled</b> Rõõm on ka selle üle, et taaskord saame tervitada nii Eestis kui meie lõunanaabrite juures uusi Saksa ettevõtjaid. Kuu alul avas Tallinnas oma filiaali üks maailma juhtivaid tööstusgaaside ja -tehnoloogia ettevõtteid <b>Linde Grupp</b>. Eesti filiaalis hakkab esialgu tööle 17 spetsialisti, aasta lõpuks prognoosib ettevõte laienemist 30 inimeseni. On julgustav, et 24 miljardi eurose aastakäibega kontsern näeb Eestis potentsiaali nii IT kui logistika alal ning hindab meie ühiskonna ja ärikeskkonna digitaliseeritust. Teist head uudist saame jagada Leedust, kus oma tegevust laiendas maailma üks juhtivaid rehvitootjaid Continental. Nende uudiste valguses olen positiivselt meelestatud ka tuleviku osas – taaskord võõrustasime mitmeid delegatsioone Saksamaalt, millest kindlasti tekib potentsiaali ka tuleviku sarnasteks arenguteks. Ühe olulise märksõnana on lisandunud meiegi tegevusse kliima. Ilmselt tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida inimesi, kelle teadvusse poleks jõudnud kliimamuutuste oluline meie tulevikku vaadates. Seetõttu oli väga positiivne näha suurt huvi liginullenergia hoonete rajamise Saksamaa kogemuse konverentsi vastu, mille korraldasime Saksamaa majandus- ja energeetikaministeeriumi (BMWi) energiaekspordi meetme raames koos Energiewaechter GmbH-ga Berliinis. Kõrvuti otsest majandussuhetega on nii meie eesmärk kui ka Eesti-Saksa koostöö üks märksõnu panustamine haridusse. Haridus on tuleviku edu alus – see pole vaid sõnakõlks. Pole kahtlust, et väike ja avatud Eesti majandus saab edukas olla vaid siis, kui meil on haritud ja teotahtelisi inimesi. Ning ka siin on Eesti-Saksa suhetel suur potentsiaal. Tehnopolise linnakus Bernhard Schmidti majas avati hiljuti <b>Volksbank Mittweida eG</b> initsiatiivil ja toetusel büroo, mille abil soovib Saksa tunnustatud kõrgkoolilinn Mittweida anda oma panuse Eesti ja Saksimaa vahelisele innovatsioonile ja teadmiste vahetamisele. Ja jätkame noortega ka novembris, kui koos Saksamaa LV saatkonnaga juurutame Ida-Virumaal karjäärivõimaluste edendamisele suunatud projekti <b>Resilienz</b>, mis on suunatud teadmiste ja oskuste arendamisele, et noored jääks tulevikus õppima ja töötama oma kodukohta, et luua regionaalselt lisandväärtust ja panustada oma kodukohta. <b>Kohtume konverentsil ja galal</b> Lõpetuseks tahan teile kõigile, kes veel pole meie tänavuse aasta tähtsündmuse ehk Saksa-Eesti majanduskonverentsi ja galaga kursis, panna südamele – kui vähegi võimalust, tutvuge programmi ja ajakavaga <a target="_blank" href="https://pood.aripaev.ee/eesti-saksa-majanduskonverents-ja-gala">siin</a>. Osalejate nimekiri on väga esinduslik, teemadering aktuaalne ja potentsiaalikas – kindlasti saab iga osaleja sealt nii vaimutoitu kui ka häid kontakte, mis võivad tulevikus nii mõnegi ukse ja uue ärisuuna avada. Saame kokku ja vaatame põgusalt tagasi meie 25 ühisele aastale, aga ennekõike 25 järgmisele! Kohtumise ja suhtlemiseni! Tarmo Mutso Eesti büroo juhataja