Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kardab, et koroonapandeemial on tõsised tagajärjed maailmamajandusele - ja ta näeb ette peaaegu saja aasta suurimat ülemaailmset majanduslangust.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kardab, et koroonapandeemial on tõsised tagajärjed maailmamajandusele - ja ta näeb ette peaaegu saja aasta suurimat ülemaailmset majanduslangust. "Maailm on viimase kolme kuu jooksul dramaatiliselt muutunud," kirjeldab organisatsiooni aprilli keskel välja antud ülevaade. "See kriisi pole sarnane ühegi varasema kriisiga“. IMF-i majandusteadlaste sõnul võib majandustoodang väheneda 2020. aastal hinnanguliselt kolm protsenti, ennustades jaanuaris siiski 3,3% kasvu. See vähendas prognoosi 6,3 protsendipunkti võrra. Kriis puudutab eelkõige tööstusriike.
Majanduslik olukord on täna halvem kui pärast 2008. aastat kestnud finantskriisi ajal. Sel ajal oli maailmamajandus stagneerunud, kuna tööstusriigid olid sellest eriti tugevalt mõjutatud. "See on tõeliselt globaalne kriis, sest ükski riik ei ole sellest säästetud," ütles IMFi peaökonomist Gita Gopinath ajakirjanikele. IMF nimetas oma aruandes Corona kriisi kui "suurt langust" - see sarnaneb 1920. ja 1930. aastate suure depressiooniga, mida nimetataksegi Suureks Depressiooniks. "On väga tõenäoline, et maailmamajandus kogeb sel aastal suurimat langust pärast Suurt Depressiooni," kirjutab fond.
IMF eeldab, et sel aastal väheneb sissetulek inimese kohta umbes 170 riigis üle maailma. Gopinath ütles, et globaalne majandustoodang väheneb seetõttu umbes 9 triljoni dollari võrra (8,2 triljonit eurot) 2020. aastal ja 2021. aastal. Tuleb arvestada märkimisväärse töötuse kasvuga. IMF kutsus kõiki valitsusi üles pakkuma majandusele sihipärast tuge kriisi tagajärgedest ülesaamiseks ja järgneval aastal taastumise ettevalmistamiseks.
Koroonapandeemia majanduslikud tagajärjed on kõige tugevamalt tunda Euroopas. Eurotsooni majandustoodang võib väheneda 7,5% ja 2020. aastal oleks ühisraha piirkonnas iga kümnes töövõtja ilma töökohata. Jaanuaris prognoosis IMF 2020. aastaks on eurotsooni kasvuks 1,3%.
Euroopa suurima majanduse jaoks ennustab fond sel aastal Saksamaal sisemajanduse kogutoodangu (SKP) seitsmeprotsendilist langust. See muudab Washingtonis asuva organisatsiooni veelgi pessimistlikumaks kui juhtivad Saksamaa majandusinstituudid, mille hinnangul on selle aasta oodatav langus miinus 4,2%. IMFi andmetel kasvab Saksamaa töötus eeldatavalt 3,9%.
Balti riikides ootab IMF Lätis suurimat langust. Kolme Kirde-Euroopa naaberriigi keskmine majandustoodang langeb 2020. aastal 8,6 protsenti. Eestis ja Leedus prognoositakse SKP langust vastavalt 7,5 ja 8,1%. Töötuse määr tõuseb eeldatavalt Eestis 6,0%, Lätis 8,0% ja Leedus 8,9%ni.
IMF loodab 2021. aastal tugevat taastumist. Seejärel peaks maailmamajandus kasvama eelmise aastaga võrreldes 5,8% ja 19% riiki peaks kasvama 4,7%. Baltimaad on tipus: IMF prognoosib kasvu Lätis 8,3%, Leedus 8,2% ja Eestis 7,9%. Eeldatakse, et Saksamaa majandus kasvab tuleval aastal 5,2%. Eeldatakse, et tööpuudus väheneb kõigis neljas riigis.
IMF tunnistas siiski, et prognoosid on "äärmiselt ebakindlad". Kõik hinnangud sõltuvad peamiselt pandeemia kestusest ja intensiivsusest. Need põhinesid eeldusel, et pandeemia saab suuresti kontrolli alla teisel poolaastal ja, et ka majanduselu normaliseerub. Kui pandeemia aasta teisel poolel ei taandu, võib maailmamajandus sel aastal isegi 6 protsenti kukkuda ja 2021. aastal kahaneda, hoiatas Gopinath.
Link: IWF-majandusülevaade: https://www.imf.org/en/Publications/WEO/Issues/2020/04/14/weo-april-2020