Corona-pandeemia käigus suureneb ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute arv ja eriti mõjutatud on sellest Saksa ettevõtted. Vaatamata suurematele investeeringutele turvalisusesse on Saksa ettevõtete kahjum rahvusvahelises võrdluses eriti suur. See selgus aprillis avaldatud uuringust, mille tegi spetsialiseerunud kindlustusandja Hiscox
Corona-pandeemia käigus suureneb ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute arv ja eriti mõjutatud on sellest Saksa ettevõtted. Vaatamata suurematele investeeringutele turvalisusesse on Saksa ettevõtete kahjum rahvusvahelises võrdluses eriti suur. See selgus aprillis avaldatud uuringust, mille tegi spetsialiseerunud kindlustusandja Hiscox.
Uuringu kohaselt on internetist lähtuvad rünnakud märgatavalt suurenenud - ja mitte harva lähevad need ka läbi. Kui eelmisel aastal langes vaid 41 protsenti Saksamaa ettevõtetest vähemalt korra küberrünnakute ohvriks, siis 2021. aastaks oli see näitaja tõusnud juba 46 protsendini. Ka rahvusvaheliselt on see määr märkimisväärselt tõusnud- 39-lt protsendilt 43 protsendile.
Rohkem kui veerand kõigist ettevõtetest (28 protsenti) väitis, et nad on kannatanud viie või isegi enama rünnaku all ning 17 protsendi puhul olid küberrünnakud nii ulatuslikud, et ohustasid potentsiaalselt nende ettevõtte eksistentsi.
Saksa ettevõtete keskmine küberrünnakute põhjustatud kahju oli 21 800 eurot. See on peaaegu kaks korda suurem kui kõigi kaheksa uuritud riigi (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik, Iirimaa ja USA) keskmine näitaja. Suurim uuringus mainitud ühe rünnakuga tekitatud kahju tuli samuti Saksamaalt ja oli 4,6 miljonit eurot.
Kuid ka Saksa ettevõtted on oma küberturvalisuse kulutusi oluliselt suurendanud. 2020 aasta sama perioodiga võrreldes on need 62 protsenti suuremad ja moodustavad nüüd 20 protsenti Saksamaa kogu IT eelarvest. Rahvusvaheliselt olid näitajad keskmiselt madalamad, kuid osakaalult ja kasvult sarnased.
Küberkindlustus on samuti muutumas üha tavalisemaks. Vaid 15 protsenti küsitletud Saksa ettevõtetest ütles, et neil ei ole küberkaitsepoliitikat ja seda ei kavatseta ka välja töötada.
Balti riikides ei ole olukord palju erinev: Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted on samuti üha enam avatud küberrünnakutele. Loe lähemalt sellest AHK ajakirja Baltic Business Quarterly uuest küberturvalisust käsitlevast numbrist.
Alexander Welscher