Roheliste busside sihtkohad on nii Varssavi kui ka Berliin, peatustega mitmes Baltikumi linnas. Pakkumine hõlmab algselt kokku 19 sihtkohta. Flixbusi integreeritud piletisüsteemi kaudu saab Varssavist alates sõita ka teistesse sihtkohtadesse Poolas ning Lääne- ja Lõuna-Euroopas. „Oleme tänulikud, et saame osa „Balti mullist", kus ühena esimestest Euroopas sai hakata vabalt reisima. See on Baltimaade inimeste vastutustundliku käitumise tulemus, “ütles Poolas, Ukrainas ja Baltimaades asuva Flixbusi tegevdirektor Michal Leman virtuaalsel pressikonverentsil. Uued marsruudid avati arvestades vastavaid ohutusnõudeid. Flixbus teatas mõni aeg tagasi, et sõiduplaani laiendatakse nii, et see hõlmaks ka marsruute Balti riikidesse. Koroona kriisi tõttu pidi Euroopa suurim bussiettevõte avamise edasi lükkama: „Algselt plaanisime oma bussiliiklusega alustada selle aasta esimesel poolel, kuid alustasime nädal hiljem. Peamine põhjus oli pandeemia, kuid tahtsime üles ehitada ka oma esimese võrgu Poolas ja Saksamaal, et kohandada seda Balti riikide reisijatele. FlixBus naasis mai lõpus Saksamaa ja mitme teise Euroopa riigi tänavatele. Selleks töötati välja hügieenikontseptsioon. Ranged nõuded kehtivad ka Baltimaades: reisijad peavad bussipeatuse ootekohtades ning sinna sisenedes ja sealt väljudes hoidma kahemeetrist vahemaad. Ligipääs bussidele, mis desinfitseeritakse pärast iga sõitu, on võimalik ainult tagaukse kaudu, pileteid müüakse ja kontrollitakse kontaktivabalt. Samuti on kohustuslik kanda suu ja nina kaitset nii bussi sisenedes kui ka väljudes ning kogu reisi vältel.
Suurim tehing oli märtsis Münchenis asuva lennutakso arendaja Lilium 218 miljoni euro suurune süst. Juunis suurendati seda peaaegu 250 miljoni euroni. Teisel kohal on jaanuaris toimunud 195 miljoni euro suurune Berliini tehnoloogiaseadmete turustaja Grover rahastamine. Kolmandal kohal on nutitelefonipanka N26 tehtud 91 miljoni euro suurune investeering. „Kõige silmatorkavam on väga suurte tehingute järsk langus: enam kui 100 miljoni euro väärtuses tehingute arv langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seitsmelt kahele. Kuid samal ajal oli ka rohkem väikeseid tehinguid, ”kommenteeris EY idufirmade ekspert Thomas Prüve tulemusi. See tähendab, et koroonaefekt on vähem väljendunud kui kardetud. Investorid olid taas eriti aktiivsed Berliinis: Saksamaa start-up-Hochburgis kasvas rahastamisvoorude arv 14% 149-le. Kuid ka siin tegi eriti märgatavaks suurte tehingute puudumine: investeeringute maht vähenes 47% . Baierimaal oli olukord vastupidine: laenude arv suurenes 60% 83-ni ja investeeringute maht 204-lt 773 miljoni euroni. „München on kujunemas teiseks suuremaks stardikohaks," ütles Prüver. Teistes suuremates Saksamaa start-up piirkondades pole olukord nii roosiline - trend on languses. Nordrhein-Westfalenis, Baden-Württembergis ja Hamburgis on rahastamiste arv ja investeeritud rahasummad märkimisväärselt langenud. Suures osas viidi lõpule ka tehingud, mis algatati enne koroonat. Väga vähesed rahastamised tühistati. "Kaupa ei tehta üleöö, vaid need vajavad ulatuslikku ettevalmistamist ja seetõttu teatavat aega," rõhutab Prüver. Keskpikas perspektiivis ilmnevad kriisi tagajärjed alles lähikuudel. „Siis saab selgeks, mil määral uusi tehinguid alustatakse ja lõpetatakse. Kuid üks on juba kindel: investorid on selgelt ettevaatlikumaks muutunud, “ütles EY ekspert. Seda hinnangut võib näha ka arvudest: Pärast tugevat algust aasta algus langes laenude arv 2020. aasta esimesel poolel 90-lt jaanuaris 49-le märtsis ja 34-le juunis.
See näitab „väga erilist sidet meie riikide ja rahvaste vahel", kirjutas Eesti riigipea lühisõnumis Twitteris. Kaljulaidi reisi põhjuseks oli Berliinis asuva Eesti saatkonna 100. aastapäeva tähistamise tseremoonia, kus Steinmeier pidas kõne. Pärast seda kohtusid kaks riigipead vastastikusel arutelul ja õhtusöögil Bellevue palees. Üks teema oli EL Nõukogu eesistumine, mille Saksamaa võttis üle 1. juulil kuueks kuuks. Kolmepäevase reisi jooksul 28. – 30. juunini esines Eesti president ka Körberi Fondi ja Saksa Tööstuste Liidu korraldatud üritustel. Kaljulaid rääkis näiteks oma riigi kogemusest digiteerimise, küberturvalisuse alal ning Kesk-ja Ida-Euroopa EL-i riikide kolme mere algatuse tippkohtumisest, mis toimub sügisel Tallinnas. Kaljulaidi programmi raames jätkusid külastused kahes Saksamaal tegutsevas Eesti ettevõttes. President külastas koos Saksimaa peaministri Michael Kretschmeriga Großröhrsdorfi ultrakondensaatorite tootjat Skeleton Technologies. Berliinis peatus ta jalgrattatootja Ampler Bikes juures, kus Kaljulaid võttis Steinmeierile kingituseks kaasa ka ühe mudeli.
Eesistujariigina juhatab Saksamaa seadusloome eest vastutava ministritenõukogu koosolekuid. 27 ELi liikmesriiki vahetavad eesistumist iga kuue kuu tagant. Saksamaa eesistumise peateema moto all „Üheskoos. Teeme Euroopa taas tugevaks" on koroonapandeemia ületamine koos raskete majanduslike tagajärgedega.. Selleks tuleb juulis võimalikult suures osas saavutada kokkulepe järgneva seitsme aasta eelarve ja miljardi dollari suuruse majanduse ergutamise programmi osas. Teine väljakutse on tulevaste suhete kujundamine Suurbritanniaga ja kavandatav kaubanduspakt. Muud teemad eesistumise ajal, mille Saksamaa võttis üle Horvaatialt ja annab 1. jaanuaril üle Portugalile, on kliimakaitse, digiteerimise ja rände teemad. Samuti tuleks algatada Euroopa tuleviku teemasid käsitleva konverentsi ettevalmistamine. Föderaalse majandusministri Peter Altmaier soovib Saksamaa EL Nõukogu eesistujariigiks olemist kasutada tulevase tehnoloogia edasiarendamiseks Samuti tuleb edendada Euroopa suurema digitaalse suveräänsuse projekte ja tööstusstrateegiat, sealhulgas konkurentsiõiguse reforme. Vaadates koroonakriisi tekitatud raskete majanduslikele tagajärgedele ütles Altmaier, et Saksamaa võttis Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi funktsiooni üle just otsustavas etapis . Majanduspoliitika on muutunud keskseks raskuspunktiks. Oluline on kindlaks määrata otsustamise viis, kui kiiresti suudab EL majanduslangusest üle saada ja kuidas ta kriisist tugevamini väljuks. Saksamaa on olnud 2019. aasta algusest alates kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja võtab nüüd kuuks ajaks teist korda üle eesistuja koha. Saksamaa tegevuskava on ulatuslik: esirinnas on desarmeerimine ja relvastuskontroll, samuti kliima ja julgeolek. Teine raskuskese on suunatud ülemaailmsele võitlusele Covid 19 pandeemiaga. Kõigi teemade puhul tuleks keskenduda kriisidele reageerimise asemel kriisiennetusele.
„Olen kindel, et suudame pärast suvevaheaega oma majanduslanguse peatada ja et hiljemalt oktoobrist kasvab Saksamaa majandus uuesti," ütles CDU poliitik juuli alguses saates "Bild am Sonntag". Altmaieri sõnul kahaneb saksa majandus kuus protsenti, kuid juba 2021. aastal loodab ta kasvu üle viie protsendi. Föderaalne majandusminister on kindel ka tööturu edaspidises arengus. "Ma eeldan, et koroonakriisi tõttu saavutab töötuse määr umbes selle aasta oktoobriks selle aasta kõrgeima taseme Novembris võib see hakata aeglaselt tagasi minema," ütles Altmaier ajalehele. Eesmärk on naasta 2022. aastaks kriisieelsele tööhõive tasemele. Juuni lõpus esitatud aruande kohaselt näevad "majandustargad" häid võimalusi ka järgmise aasta tõusu jaoks.) Makromajandusliku arengu hindamise ekspertnõukogu eeldab, et Saksamaa sisemajanduse kogutoodang väheneb 2020. aastal 6,5%.
„Koroonapandeemia põhjustab arvatavasti Saksamaa majanduse suurimat langust alates Liitvabariigi asutamisest. Kuid loodame, et taastumine algab suvel, “ütles ekspertnõukogu esimees Lars P. Feld juunis prognoosi esitades. See tähendab, et viis eksperti on osa teiste majandusteadlaste, instituutide ja ühingute prognooside seeriast, kes ootavad 2020. aastaks ajalooliselt halbu majandustulemusi, kuid on samal ajal lootusrikkad aasta 2021 osas. Ekspertnõukogu prognoosib Saksamaa sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu järgmisel aastal 4,9%. Alates maikuust koroonaga seotud piirangute leevenede, hakkab majandus järk-järgult taas hoogu sisse saama. Valitsus usub, et miljardi dollari suurusel stiimulipaketil on positiivne mõju. Pandeemia eelse SKT taseme taastumist ei oodata enne 2022. aastat, öeldi aruandes. Föderaalvalitsus soovib Saksamaa majandust 130 miljardi euro suuruse stimuleerimispaketiga tõusule suunata. CDU ja SPD leppisid kokku, et vähendavad ajutiselt käibemaksu ja maksavad elektriautode eest kõrgemat ostupreemiat. Samuti tehakse rahasüste peredele ja omavalitsustele. „Üldiselt oleme stiimulitepaketiga rahul," ütles Feld. Pakendil on „rohkem valgust kui varju". Föderaalse Statistikaameti andmetel kahanes Saksamaa majandustoodang 2020. aasta esimeseks kvartaliks eelmise kvartaliga võrreldes 2,2%. Ka teise kvartali ootused on nukrad - ehkki mitmed märtsis rakendatud piirangud on nüüd leebemaks muutunud. "2020. aasta teises kvartalis peaks Saksamaa sesoonselt korrigeeritud SKT olema peaaegu 12% madalam kui 2019. aasta viimases kvartalis," ennustasid “majandustargad”. Makromajandusliku arengu hindamise ekspertnõukogu on sõltumatu organ, mis on föderaalvalitsust nõustanud majanduspoliitilistes küsimustes alates 1963. aastast ja koostab regulaarselt majandusprognoose. Kõnekeeles nimetatakse nõukogu viit liiget ka „majandustarkadeks".