Vaatamata Corona kriisile on olukord Saksamaa majanduses esmapilgul endiselt üllatavalt hea. Föderaalse Statistikaameti andmetel läks mais pankrotti vähem ettevõtteid kui aasta varem: Saksamaa kohalikud kohtud registreerisid vaid 1504 pankrotti - 9,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal kuul. Enamik pankrotte toimus jaemüügis, sealhulgas autoremonditöökodades ja ehitusettevõtetes, järgnesid kutse-, teadus- ja tehniliste teenuste pakkujad ning hotellindus. Maksejõuetuse näitajate suhteliselt positiivse arengu peamine põhjus on siiski see, et ettevõtete maksejõuetuse esitamise kohustus on alates 1. märtsist 2020 peatatud. Majandusekspertide sõnul ei ole Corona kriisi põhjustatud majandusraskused pankrotibilansis veel kajastunud. Arvestades Creditreformi maksekäitumise uuringu tulemusi, võib see peagi muutuda. Uuringu jaoks hinnati aasta esimesest poolest umbes 3,5 miljonit arvet -pilt on palju süngem kui Föderaalse Statistikaameti arvud. Seega kasvas keskmine makseviivitus 10,82 päevani 2020. aasta esimesel poolel - pärast aastale eelnenud 10,69 päeva. Hilinenult tasutud arvete keskmine summa 2188 eurot oli tubli 5 protsenti üle eelmise aasta taseme ja isegi umbes 23% suurem kui 2016. aastal. Pandeemia negatiivset mõju maksekäitumisele võis täheldada peamiselt tööstuses ja ekspordisektoris. Mõlemat piirkonda tabas kriis otseselt. Makseviivitused on suurenenud eelkõige keemiatööstuse ja baasmaterjalitööstuse valdkonnas. „Üldiselt on kriis likviidsusele märkimisväärset survet avaldanud," ütles uuring. Hinnangut toetab ka krediidikindlustusandja Euler Hermese küsitlus Saksamaa ja Euroopa ettevõtete finantsjuhtide seas. Juba enne Corona kriisi mõjutasid makseviivitused iga teist küsitletud Saksa ettevõtet (51%) ja kliendi maksejõuetus mõjutas peaaegu iga kolmandat (30%). Pärast Covid 19 pandeemia puhkemist võitleb maksejõuetute klientidega nüüd umbes sama palju ettevõtteid (52%) - seega vähem kui Euroopas keskmiselt (65%). Teisalt kogevad nad palju sagedamini seda: rohkem kui kolmandik (36%) Saksamaa ettevõtetest võitleb makseviivitustega iga päev, mujal Euroopas on see vaid veidi alla veerandi (24%). Euler Hermese sõnul tunneb end selleks tõeliselt hästi ette valmistatuna vaid umbes kolmandik Euroopas uuritud ettevõtetest. Saksamaal, 19%, on seda veelgi vähem ja rohkem kui üks kümnest Saksamaal uuritud ettevõttest ei tunne end selleks isegi ettevalmistatuna, selgub augusti keskel avaldatud uuringust. Neid märke silmas pidades hoiatavad Creditreform ja Euler Hermes ettevõtteid läbimõtlematuste eest, mis tulenevad hilinenud maksetest seoses müügi vähenemisega. Samal ajal tähendas makseviivituste sagenemine suurenenud maksejõuetuse riski sellest mõjutatud varasematele tarnijatele ja laenuandjatele. See ähvardas tekitada ahelreaktsioone ja lumepallieffekti, eriti majanduse tugevalt läbi põimunud piirkondades, mis võib põhjustada kogu tarneahelas pankrotiavalduste kasvu.
IMK viitas oma hinnangu andmisel fondi tellimusel ca 6300 töötaja seas läbi viidud küsitluse tulemustele . Pea 75% küsitletutest teatas juuni lõpus, et ei soovi käibemaksu vähendamisest hoolimata oma tarbijakäitumist 2020. aasta teisel poolel muuta. See tähendab, et augustis avaldatud uuringu kohaselt „stimuleerimispaketi käibemaksu kärbete tõttu tarbimist suurendav mõju on selle üksikmeetme märkimisväärse mahu osas üsna piiratud". IMK teadlaste sõnul investeeritakse käibemaksu vähendamiseks miljardeid paremini suuremasse boonusesse. Sest peaaegu 80% küsitletutest väitis, et suurendaks oma tarbimist ühekordse maksega, näiteks lapsetoetus. Teisalt on IW jaoks näha suuremaid majanduslikke mõjusid. „Käibemaksu alandamine on tõhus ja aitab eriti jaemüüjatel kriisist üle saada," rõhutas IW direktor Michael Hüther oma uurimistulemusi tutvustades. IW oli hinnanud andmeid ettevõttelt Hystreet, mis kasutab 21 Saksamaa linna eriti tiheda liiklusega tänavalõikudel möödujate loendamiseks .lasertehnikat. Juulis oli vastavalt 27,2 miljonit möödujat, 4,2 miljonit rohkem kui juunis. IW hinnangul tegi umbes 40% täiendavatest möödakäijatest maksude vähendamise tõttu sisseoste. GfK näeb maksusoodustustest ka märkimisväärset ostusoodustust. „Ostuvalmidus on järsult tõusnud,” ütles GfK teadlane Rolf Bürkl juuli tarbijakliima uuringut tutvustades. Kuid nagu IW, on ka Nürnbergis asuv ettevõte käibemaksu kärbete püsivate mõjude suhtes skeptiline. Jääb üle vaadata, kas meede aitab ka jaemüüjatel pikas perspektiivis koroonakriisist üle saada - ja kas see jätkub lähikuudel. Saksamaal oli föderaalvalitsus käivitanud tohutu ergutuspaketi. Programmi põhipunkt oli käibemaksu ajutine vähendamine aasta lõpuni. 1. juulil vähendati tavalist määra 19-lt 16-le ja vähendatud määra seitsmelt viiele protsendile - see kehtib igapäevaste kaupade, näiteks toidukaupade kohta.
Saksamaal oli föderaalvalitsus käivitanud tohutu stiimulipaketi. Programmi põhipunkt oli käibemaksu ajutine vähendamine aasta lõpuni. 1. juulil vähendati tavamäära 19-lt 16-le ja vähendatud määra seitsmelt viiele protsendile - see kehtib igapäevaste kaupade, näiteks toidukaupade kohta. Selle käigu eesmärk on eelkõige toetada madalapalgalisi - käibemaks on sageli ainus maks, mida nad märkimisväärses summas maksavad. Saksamaa jaekaubanduses on aga kahtlusi tarbijatele suunatud miljardi dollari suuruse maksukingituse kasulikkuse osas. Saksamaa Jaemüügiliidu (HDE) hiljutises uuringus hindas vaid 13% toidupoest väljapoole jäävatest ettevõtetest maksukärbet tõhusaks abiks tarbimise stimuleerimisel. Tööstusharude vahel on selgeid erinevusi. Suures osas jaemüügisektoris on aga see meeletu - ainult vähesed jaemüüjad tunnevad taganttuult. Skeptiline ollakse ka käibemaksu alandamise püsiva mõju osas.. Ka GfK tunnistab seda: „Jaemüüjad ja tootjad peavad olema valmis selleks, et tarbimine võib uuesti langeda, kui algset käibemaksumäära hakatakse uuesti alates 2021. aasta jaanuarist kohaldama," ütleb Bürkl. Varasemate maksutõusude eel, näiteks aastatel 2006–2007, oli märkimisväärne tarbimist edasilükkav mõju. Kuid isegi kui mõjud pole jätkusuutlikud – on maksukärped käesoleval aastal oluliseks sisenõudluse toeks, GfK sõnul on tarbijakliima tervikuna taas märkimisväärselt ja üllatavalt tõusmas. „Sõltumata käibemaksutõusust töötame end jälle madalseisust üles," ütles Bürkl. Tarbijakliima on kevadisest madalseisust alates tõusnud 23 punkti võrra. Augusti prognoos on veidi negatiivne - miinus 0,3 pärast juulis miinus 9,4. Pikaajaline keskmine on umbes pluss 10. Ka sakslaste sissetulekuootused näivad taas paranevat - isegi kui ootused jäävad eelmisest aastast tublisti alla. Kuna vaatamata kohati märkimisväärsele taastumisele on endiselt suured probleemid Saksamaa sõjajärgse ajaloo kõige hullemas majanduslanguses: küsimused selle kohta, kas teine infektsioonilaine on käes, kas suureneb pankrottide arv ja kuidas kujuneb olukord tööturul, ei ole lõplikult vastatud. Tulemused on väljavõte uuringust "GfK Consumer Climate MAXX" ja põhinevad umbes 2000 tarbijaintervjuul, mis viidi läbi Euroopa Komisjoni ülesandel. Tarbijakliima on seotud eratarbijate kogukuludega.
HDE tegevdirektori Stefan Genthi sõnul jõuab tööstus tõenäoliselt alles kriisieelse 2019. aasta müügi tasemele 2022. aastal. „Jaemüük taastub, kuid see saab olema aeglane, mitte tarbimise kiire kasv," ütles ta juuli lõpus ja maalis sünge pildi Saksamaa jalakäijate tsoonide hetkeolukorrast. Üldiselt peaks Saksamaa jaekaubandus sel aastal müüki vähendama neli protsenti. See tähendab, et 2020. aasta saab olema „jaekaubanduse ajaloo tugevaima majanduslanguse aeg pärast II maailmasõda", rõhutas HDE. Ligikaudu 80% jaemüügiettevõtetest, kes pole toidukäitlejad, kannatas jätkuvalt märkimisväärse müügilanguse tõttu, ütles Genth. HDE andmetel võib jaemüügis endiselt täheldada kahestumist. Kui toidukaupade ja e-kaubanduse müük kasvas pandeemia ajal märkimisväärselt, kannatasid moekaupmehed, kingapoed ja muud tüüpilised kesklinnas tegutsevad pakkujad koroonaga seotud poodide sulgemise ja sakslaste ostuleiguse tõttu. Isegi pärast kaupluste taasavamist püsib huvi veebipoes ostmise vastu endiselt suur. Jaemüügiettevõtted toodavad lisaks toidukaubandusele 40 miljardi euro suurust müügikahjumit, prognoosib HDE. See võib maksta 50 000 ettevõtte olemasolu Saksamaal – kui ei tule teist pandeemia lainet. Piirangute pikendamise või isegi teise sulgemisetapi korral pole paljudel jaemüüjatel enam võimalust pankrotti vältida. Plaanitav 50 või enama Galeria Karstadt Kaufhofi kaubamaja sulgemine kogu Saksamaal põhjustab praegu rahutusi. Neid kaubamaju peetakse paljudes jalakäijate tsoonides endiselt kliendimagnetiteks, ilma milleta on naabruses asuvatel jaemüüjatel keeruline ellu jääda. Samal ajal on suurte ja sageli liiga vanade kaubamajade jaoks tihti keeruline leida uusi üürnikke või uut kasutusotstarvet. „Linnakeskused tegelevad kolmekordse tsunamiga: jaemüügi struktuurimuudatused, digiteerimine ja koroonapandeemia. See on kokkuvõttes väljakutse jaemüüjatele, mida nad pole kunagi varem kogenud," rääkis Kölni jaeuuringute instituudi (IFH) tegevdirektor Boris Hedde olukorrast paljudes Saksamaa linnades. Kölni Jaeuuringute Instituudi EHI kinnisvaraekspert Marco Atzberger hoiatab: „Sulamisprotsessi, mida oleme aastaid jälginud kaubanduses ja eriti tekstiilikaubanduses, kiirendab taas kord koroonakriis. Jaemüüjad, omavalitsused ja üürileandjad peavad tegema koostööd, et võidelda paljude ostutänavate hiiliva surmaga. " Föderaalne majandusminister Peter Altmaier soovib seda ära hoida ja võtta vastumeetmeid. „Peame välja töötama kontseptsioonid siselinnade taaselustamiseks," ütles CDU poliitik intervjuus Saksamaa pressiagentuurile. Altmaier keskendub peamiselt digiteerimisele, et tugevdada jaemüüjaid ja muuta kesklinnas poodlemine ja peatumine klientide jaoks atraktiivsemaks. „Peame aitama kesklinna ettevõtete omanikel oma kliendisuhteid digiteerida viisil, millest on kasu ka moe- ja kingapoodides" HDE seisukohast nõuab see miljoneid investeeringuid. Ühing võttis sõna vastusena Altmaieri ettepanekule luua 500 miljoni euro suurune riiklik linnasisene fond. Seda tuleks kasutada ekspertarvamuste, kontseptsioonide ja üleriigilise vabade töökohtade registri rahastamiseks. Jaekaubandussektori digiteerimiseks nõuab HDE 100 miljoni euro suurust rahastamisprogrammi, mille abil saaks jaemüüjaid muu hulgas individuaalselt nõustada majanduslikult mõistlike digiteerimismeetmete osas.
Suveks eeldab Scheele pisut kõrgemat töötuse määra, mis ongi tavaliselt hooajaline. Praeguste hinnangute kohaselt ei ületa juulis ega augustis töötute arv kolme miljonit. Põhjus: Praegune kriis on seotud viirusega ja sellel pole peaaegu mitte mingeid majanduslikke ega struktuurilisi seoseid. „Praegu me eeldame langust, mis peamiselt on tingitud pandeemiast. Tööturg oli ju enne heas seisus, ”rääkis Scheele. Seega on võimalik, et põhitegurite õiges suunas liikumisel toimub taastumine. Koroonapandeemia tagajärgede leevendamiseks oli föderaalvalitsus hõlbustanud juurdepääsu lühiajalise töötamise hüvitistele. Ettevõtted saavad seega ületada majanduslikud kitsaskohad ja vähendada töötunde. Praegu ei ole näha, et sellele võiks järgneda massiline koondamine ja võib-olla isegi pankrottide laine. "Lühiajaline töö mõjub, praegu ei näe me märke suurest koondamiste lainest," ütles tööturuekspert Scheel. Saksamaa ametiühingute liit on seetõttu juba kutsunud üles pikendama lühiajalise töö regulatsiooni „Meie riigi majanduse taastumine sõltub ka maailmamajanduse arengust ja seda saab Saksamaalt mõjutada vaid piiratud määral," selgitas juhatuse liige Anja Piel. Rahvusvahelises võrdluses läheb Liitvabariigil endiselt hästi. Tänu tööturu osapoolte nutikatele kokkulepetele töötab lühiajalise töö instrument. Scheele möönis, et tööhõiveagentuur ei pruugi isegi väikeste restoranide või kultuuriasutuste väljasuremist isegi märgata. Kuid samal ajal on endiselt oluline käsitleda oskustööliste puudust, mis on endiselt valitsev paljudes ametites. Näiteks on suur puudushooldusteenuse pakkujatest. „Selles vallas pole keegi töötuks jäänud," ütles Nürnbergis asuva föderaalse tööhõiveagentuuri tegevjuht. Küsitav on aga see, kas teistes tööstusharudes töötuks jäänud inimesed sobivad hooldajateks. Automaatset asendamist seal toimuma ei hakka. Pieli arvates tuleb inimeste täiendavaks tööturule sobivaks muutmiseks eraldada piisavalt vahendeid täiendkoolituseks. Ametiühingu esindaja nõudis agentuuri tegevuse jõulisemaks muutmiseks näiteks maksutoetusi. „Samal ajal vajame aktiivset tööturupoliitikat, et töötus ei kinnistuks ja oskustööliste puudus enam ei süveneks."
The programme consists of 10 modules. Each Baltic country will develop 3 modules and the last module will be developed with the support of the German partner, Lehrinstitut Rosenheim e.V. The training is tested in all three Baltic countries with the participants since last autumn. Afterwards the training will be evaluated and case studies and recommendations will be written. These materials and module descriptions will be published on the project website with free access so that other interested parties who will implement such programme can use it. At the end of the project in September/October 2021 a final conference will be held to present the results. The wood processing sector is one of the most important economic engines and export industries in the Baltic States with high growth potential, but it faces a shortage of workers with qualifications relevant to the current industry development - digital, green and other internationally recognised skills and qualifications. In the next issue of the BalticBusinessQuarterly you can read more about the project in an interview with Artūrs Bukonts, Managing Director at LKUEA. You can read more about the project on our website or at the official project website. The European Commission's support for the production of this publication does not constitute an endorsement of the contents, which reflect the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein.