Saksa statistikaamet teatas veebruaris, et 2017. aasta kogumaht vähenes eelmise aastaga võrreldes 2,5 protsenti 93,5 miljoni hektoliitrini. See oli veerand vähem õlut kui vahetult pärast Berliini müüri langemist. Õlle vähese müügi põhjusteks 2017. aastal tõi Saksa õlletehase liit lisaks üldisele demograafilisele arengule ka vihmase suve: õlleaia (sks Biergarten) külastused läksid sageli vihma tõttu luhta. Erinevalt varasematest aastatest ei suutnud eksport ammendunud saldot leevendada. 4,1 protsenti langes järsult eksport EL piiridest väljaspool asuvatesse riikidesse. Muutumatult müüvad Saksa õlletehased enam kui 82 protsenti oma õlut siseturul. Saksa õlletehase liidu andmetel pole õlletööstuse väljakutsed viimastel aastatel vähenenud. „Lisaks tootmiskulude edasisele suurenemisele ja demograafiliste muutuste tagajärgedele peavad õlletehased võitlema konkurentide kõrge survega ja kaubandusvaldkonna vastutustundetu hinnakonkurentsiga,“ teatas liidu tegevdirektor Holger Eichele. Samuti peaks õlletootmine tegelema uute väljakutsetega, näiteks digiteemadega. 2018. aastal loodab tootmisharu jalgpalli maailmameistrivõistluste peale. Saksamaa rahvusmeeskonna, kes soovib Venemaal oma tiitlit kaitsta, head tulemused peaksid kasvatama tarbimist pubides, fännitsoonides ja ka sakslaste elutubades – nii ennustavad õlletehased. Ka uued tooted peaksid ergutama kahanenud õlletarbimist: paljud õlletehased on juba ammu hakanud otsima uusi pakkumisi ja alternatiive otsima. Saksa õlletehase liidu sõnul pakutakse Saksamaal juba üle 6000 erinevat õllemargi. Mitu aastat on kasvanud traditsiooniliste piirkondlike õllede, nagu näiteks filtreerimata Kellerbieri, Landbieri ja Zwickelbieri müük. Kõige armastatum õllesort on ja ka jääb sakslaste jaoks Pils, mille turuosa on üle 50 protsendi. Eksport ja üha populaarsem Helle moodustavad umbes 6 protsenti ja Weizen veidi rohkem: 7 protsenti. Üha populaarsemaks muutuvad ka alkoholivabad sordid: vahepeal on tekkinud rohkem kui 400 kaubamärki, mis moodustavad ligikaudu 6% Saksamaal valmistatud õllest.
aasta jaanuarist madalaimale tasemele. Absoluutarvudes vähenes töötute arv 19-s euroala riigis eelmise kuuga võrreldes 119 000 võrra 14,153 miljoni inimeseni. See on 1,519 miljonit töötut vähem kui 2016. aasta detsembris. Siiski on euroala riikide vahel endiselt märkimisväärseid erinevusi: madalaim töötuse määr oli Tšehhis (2,3%), Maltal ja Saksamaal (kummalgi 3,6%). Kõige raskem oli olukord Kreekas (20,7%) ja Hispaanias (16,4%). Eestis (5,4%), Lätis (8,1%) ja Leedus (7,1%) oli tase rahaliidu keskmisest madalam. Noorte tööpuudus on mõnedes euroala piirkondades endiselt tõsine probleem. Detsembris oli 2,574 miljonit alla 25-aastast inimest ilma töökohata – 301 000 vähem kui aasta eest. See vastab 17,9-protsendilisele määrale. Kurvad liidrid olid ka siin Kreeka (40,8%) ja Hispaania (36,8%). Madalaimad määrad registreeriti Tšehhis (4,9%), Saksamaal (6,6%) ja Eestis (6,8%).
Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik ütles tol hetkel lahti pea kahesajast aastast Vene riigi alla kuulumisest. „Oleme tänulikud kõigile generatsioonidele ja julgetele inimestele, kes andsid endast kõik, et täita meie rahvuse unistusi,“ sõnas peaminister Jüri Ratas pealinnas Tallinnas. Enesekehtestamissoovi ja mitmel päeval kogu riigis tähistatud juubeli kõrgpunktiks oli militaarparaad. Selles marssisid Eesti sõdurid ühiselt teiste NATO riikide truppidega läbi Tallinna kesklinna. Esitleti ka tanke ja sõjaväesõidukeid. Mõned tunnid enne seda saatis iseseisvuspäeva päikesetõusul koorilaul sinimustvalge riigilipu heiskamist 45-meetri kõrguse Pika Hermanni otsa. Ette loeti Eesti iseseisvusmanifest ning mitu tuhat inimest laulsid ühiselt Eesti hümni. Ka teised riigid soovisid sini-must-valgelt õnne: paljudes linnades valgustati hooneid Eesti rahvusvärvides, Läti president Raimonds Vejonis heiskas oma residentsis naaberriigi lipu. Leedu riigipea Dalia Grybauskaite saatis tervitused muusika kujul: ta laulis videos koos mitmete kunstnikega tuntud Eesti laulu. Sotsiaalvõrkudes edastasid oma soove tuhanded inimesed, nende hulgas Euroopa Komisjoni president Claude-Juncker: „Elagu Eesti!“. Samuti pühendas Google Eestile pidupäeva puhul oma doodle’i.
"Meil on hea meel, et saame Saksa-Balti Kaubanduskoja ridadesse juurde nii kogenud, lugupeetud ja heade sidemetega isiksuse, pealegi on Tarmo Mutso juba seni muljetavaldavalt palju Saksa-Eesti suhete heaks teinud," ütles Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektor Florian Schröder. Ta lisas: "Tarmo Mutso aitab meil veelgi laiendada oma võrgustikku ja tõsta meie tuntust Eestis." "Olen rõõmus väljakutse üle tugevdada jätkuvalt Saksamaa ja Eesti majandussuhteid, eriti kuna ma tunnen isiklikult Saksamaaga tihedat sidet," ütles uus büroojuht. Pärast ülikooli õppis Mutso diplomaatide koolis ja veetis paar semestrit välismaal Bonnis ja Berliinis. Eesti Välisministeeriumis tegeles ta Saksa-Eesti suhetega. Aastatel 1996-1999 oli Mutso Eesti saatkonnas Bonnis majandusreferent. Alates 1999 töötas ta Välisministeeriumis välismajanduse osakonnas. Aastatel 2003-2006 oli Mutso Viinis asuva Eesti saatkonna majandusnõunik ja konsul. Alates 2006. aastast on ta töötanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktorina. Mutso on olnud ka Euroopa turismikomisjoni juhatuse liige. Tarmo Mutso on abielus ja tal on kolm last. Saksa-Balti Kaubanduskoja kontorid asuvad Tallinnas, Riias ja Vilniuses.