Algatuse väljakuulutatud eesmärk oli piiratud aja jooksul luua koos kasulikke ja loovaid programme või lahendusi. Koroonakriisiga seotud sotsiaalselt olulistes küsimustes tuleks välja töötada toimivad prototüübid ja lahendused - digitaalsed ja mittedigitaalsed. Kavandatud projektid hõlmavad uusi arvutusmudeleid, et oleks võimalik täpsemalt hinnata teatamata jäetud koroonaviirusnakkuste arvu, kuvada üleriigilist tasuta haiglamahtu reaalajas või programme, et parendada suletud koolide endi poolt improviseeritud veebitunde. „Märkame iga päev, et digitaalteenused pakuvad mõistlikku tuge kõigis valdkondades. Hackathoniga tahame ühiselt välja töötada digitaalseid, teostatavaid ja jätkusuutlikke lahendusi, mis ühendaks meid nüüd ühiskonnaks,” ütles Stephanie Kaiser, ettevõtte Builders Heartbeat Labs tegevdirektor ja digitaalse nõukogu esindaja, üks kaaskorraldajaid, veebiajakiri asutajaliige. Kampaania algatasid föderaalvalitsus ja järgmised rühmad: Tech4Germany, Saksamaa kood, Impact Hub Berlin, ProjectTogether, SEND e.V., algatus D21, prototüüpide fond. „Me tulime sektorite kaupa kokku, et luua ühiselt digitaalne ruum, kus saaks Covid19 tõttu tekkinud väljakutsetele lahendusi leida," selgitasid korraldajad eelnevalt. Hackathon`i toetas ka digitaalühing Bitkom. „Koroonapandeemia seab kõikidele maailma riikidele ettenägematud väljakutsed," ütles Bitkom president Achim Berg. “Digitaaltehnoloogia aitab meil nendega toime tulla.” Hackathon on võimalus viia kokku inimesed, kes saavad ja tahavad konkreetsel viisil aidata ja teha seda justnimelt digitaalselt. Ettevõtmine põhineb Eesti algatusel. Selgesõnaliselt soovitati Baltimaades välja töötatud ideid edasi arendada nii, et mitmed inimesed ei töötaks sarnaste projektide kallal üksteist tundmata - olgu selleks siis karantiini ajal rakendatavad tegevused nagu naabriabi, juhtumite numbrite jälgimine või 3D-printimiseks vajalik andmebaas. Eestis on loodud 30 erineva tehnoloogiaga meeskonda. „Koroonaviirusel on tugev mõju meie tervisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Nüüd, kui kriis toob esile meie nõrkused, on oluline, et avalik ja erasektor ühendaksid jõud, et töötada välja uuenduslikud viisid sundolukorrast välja tulemiseks,“ ütles Eesti president Kersti Kaljulaid. „Parimate ideedega isikute, kes on valmis aitama lahendusi otsida ja luua, kokku viimine, on parim viis meie tuleviku ülesehitamiseks pärast kriisi." Virtuaalseid koroonaviiruse häkatone on tehtud ka Lätis ja Leedus. Otsiti mitte ainult arendajaid ja disainereid, vaid ka mentoreid. Eestis andsid endast teada arvukalt asutajaid, kes andsid oma teadmised teistele kasutada. Nõutud on ka ühiskonna ideed. Saksamaal nõustas hackathonil osalejaid enam kui 2900 eksperti. Hackathon peaks olema ainult lähtepunkt. Lahenduste edasiarendamiseks ja levitamiseks töötavad Saksamaa korraldajad digitaalse tugiprogrammi loomise nimel, et lähikuudel sellega välja tulla. Link: https://wirvsvirushackathon.org/
Sellele kirjutati alla veebruari alguses Hamburgis Docklandis toimunud seminaril. Allkirjastatud deklaratsiooniga soovitakse tugevdada hansalinna ja Balti riigi vahelist majanduslikku ja teaduslikku koostööd. „Eesti on kogu maailmas teerajaja, näidates, kuidas digitehnoloogiaid saab kodanike heaks kasutada," ütles Hamburgi digitaalameti juht Christian Pfromm. "Meil on hea meel, et Eesti ja Hamburgi KI-kogukond teevad tulevikus tihedamat koostööd ning et vastastikusest oskusteabest saavad kasu kõik asjaosalised. See on suurepärane võimalus tehisintellektile sobivate rakendusalade väljaselgitamiseks ning suunata tehnoloogiaid ettevõtlusesse ja teadusesse.“ Koostöö peaks olema sillaks kahe riigi vahel ning toetama ettevõtteid, ülikoole ja asutusi nende töös kontaktide, ressursside ja teadmistega tehisintellekti (KI) loomiseks ja digitaalsete lahenduste leidmiseks.. Lisaks sõlmitud deklaratsioonile kavandatakse Hamburgi näitlejate ja Eesti edasist koostööd. Kahel Hamburgi messil SMM 2020 (laevaehitus, masinad ja meretehnoloogia) ja ITS 2021 (intelligentsed transpordisüsteemid) on kavas luua veel ühisprojekte. Lisaks sellele külastab mais Hamburgi äridelegatsioon Eesti pealinnas Tallinnas toimuvat tehnoloogia- ja idufirmade konverentsi Latitude59. "Mul on hea meel, et Hamburgi linn on valinud kohanemisvõimelise haldusarhitektuuri ja soovib selle rakendamiseks kasutada KI-d. Suurte muutuste ajal on ülioluline luua juhtimisstiil, mis pakub uute väljakutsetega sammu pidamiseks piisavalt paindlikkust" , rõhutab Eesti digiametnik Marten Kaevats. Euroopas peetakse Eestit digitaliseerimise teerajajaks ja esisammujaks. Eelmisel aastal astus Eesti järgmise sammu ja avaldas tehisintellekti kasutamise strateegia. Loe lähemalt Eesti lähenemisest tehisintellektile, selle praktilistest rakendustest riigis ja intervjuust Marten Kaevetsiga AHK ajakirjast Baltic Business Quarterly.
Brexiti tagajärjel vähenes Saksamaa eksport Suurbritanniasse märkimisväärselt. Jaanuarist novembrini 2019 eksportisid Saksamaa ettevõtted Suurbritanniasse kaupu 73,6 miljardi euro väärtuses - kolm miljardit eurot ehk 4 % vähem kui möödunud aasta samal perioodil, selgub Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja (DIHK) andmetest. „Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on Saksamaa ettevõtete jaoks ajalooline pöördepunkt," ütles DIHK president Eric Schweitzer. Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust 31. jaanuari südaööl (Kesk-Euroopa aja järgi). "Aasta lõpuni kulgev üleminekufaas vähendab mõnevõrra survet Saksamaa ettevõtete jaoks, kuid majanduslikud tagasilöögid on juba täna näha." Suurbritannia on viimase kolme aasta jooksul Saksamaa tähtsaimatest kaubanduspartnerite viiendalt kohalt kukkunud seitsmendale kohale. Eksport langes sellel perioodil miinus 6%, samas kui eksport teistesse Euroopa riikidesse kasvas peaaegu 7%. Investeerimisvajadus Uuringu kohaselt ootavad enam kui pooled Suurbritannias asuvad Saksa ettevõtted 2020. aastaks riigi kehvemat majandusarengut. Ebaselgete tulevaste majandussuhete tõttu investeerisid ettevõtted vähem ja kaasasid vähem tööjõudu. Iga viies Ühendkuningriigis asuvast Saksamaa ettevõttest on sunnitud töökohti vähendama. Schweitzer ütles, et nüüd on veelgi olulisem kasutada üleminekufaasi intensiivseteks läbirääkimisteks tulevaste majandussuhete üle. "Muidu ähvardavad negatiivsed tagajärjed mõlemal pool kanalit asuvaid ettevõtteid." Eriti Saksamaa ettevõtete jaoks on oluline säilitada aastakümnetega loodud tihedad majandussidemed. "Selle saavutamiseks on vaja aasta lõpuks saavutada kokkulepe, et vältida tollimakse ning võimaldada jätkuvalt toimivaid tarneahelaid, andmeliiklust, sujuvat kaupade ja teenuste liikumist."
Eksporti mõjutas olulises osas Ameerika Ühendriikide ja Hiina vaheline kaubanduskonflikt. Kahe suurriigi vaheline pinge aeglustas Hiina majanduskasvu, mille tõttu kannatas eriti Saksamaa kui suur ekspordiriik. Nüüdseks on Washingtoni ja Pekingi vahel sõlmitud osaline kokkulepe. Ka kaootilise Brexiti oht on praegu laualt ära, kuid probleemid pole sellega veel lahendatud. Koronaviiruse kiire levik tekitab uut ebakindlust. „Tuleb arvestada selle mõjuga Hiina majanduskasvule" ütles Saksa Tööstusharude Liidu (BDI) tegevdirektor Joachim Lang, pidades silmas uue kopsuhaiguse levikut. Samuti usub föderaalne majandusministeerium, et epideemia võib majandust mõjutada. Viiruse levik Hiinas suurendaks väliskaubanduse riske. Järjest kasvava Hiina tootmine peatumisega kasvavad majandusekspertide sõnul tarneprobleemid ja pidurdusmõjud ülejäänud maailmale ja Saksamaale. See peaks peegelduma eriti praegu esimeses kvartalis ekspordi vähenemises Saksamaalt maailma suuruselt teise majandusse. Hiina on Saksamaa eksporditööstuse jaoks oluline müügiturg. Pärast USA-d ja Prantsusmaad oli Hiina föderaalse statistikaameti esialgsete andmete kohaselt suuruselt kolmas riik Saksamaal toodetud toodetele. Eksport Hiinasse suurenes 2019. aastal 3,2% võrra umbes 96 miljardi euroni. Rahvavabariik säilitas oma positsiooni Saksamaa tähtsaima kaubanduspartnerina - ekspordi ja impordi osas. Möödunud aastal kaubeldi kahe riigi vahel kaupadega, mille väärtus oli peaaegu 206 miljardit eurot. Ühestki teisest maailma riigist ei too Saksamaa nii palju kaupu kui Hiinast. Import sealt kasvas 3,4% võrra, peaaegu 110 miljardi euroni.
Lisaks kohtumistele Eesti valitsuse poliitiliste esindajatega osales Peter Altmaier Saksa-Balti Kaubanduskoja ja Saksamaa Liitvabariigi saatkonna korraldatud ümarlaual. Seal kohtus ta ettevõtjatega, kes panustavad Saksamaa ja Eesti majandussuhete tugevdamisse.
Saksamaa pealinnas toimuva kõige populaarsema messi trenditeemad sellel aastal olid jätkusuutlikkus, ressursside säästmine ja keskkonnasõbralikud tootmisprotsessid. „Kunagi varem pole Grüne Woche kliimaaruteludes nii tugevalt domineerinud," ütles näituse juht Christian Göke. Seda oli messil raames tunda: rahvusvahelise põllumajandusnäituse alguses protesteerisid üle Saksamaa tuhanded põllumehed koos traktoritega rangemate keskkonnakaitse eeskirjade, kliima- ja loomaõiguslastest aktivistid demonstreerisid Berliinis uue põllumajanduspoliitika eest. Samuti kritiseeriti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat. Samal ajal, nagu igal aastal, kutsusid messihallid kulinaarsele ümber maailma reisile. Ka Balti riigid tutvustasid end Grüne Woche külastajatele ja pakkusid oma maade ühisstendidel tüüpilisi maitseelamusi. Eestimaised supertoidud Eesti esineb Grüne Wochel terve sarja tervislike uuendustega: Tootja Öselstuff pruulib ja kääritab kosutavat ja värskendavat kasemahla kauni nimega Ösel Börch. Bio Immuno eliksiir koosneb musta pässiku (ehk chaga) ekstraktist, astelpaljust ja mitmetest põhjamaistest ravimtaimedest. Eliksiiri tootja sõnul on see rikas antioksüdantide ja vitamiinide poolest. Musta küüslaugu maitse meenutab karamelli või šokolaadi. Selleks küpsetatakse tavalist küüslauku nädalaid ning seda on seejärel kergem seedida ja samas on see väga tervislik. Läti: head asjad kanepist IGW-l näitab Läti, kui mitmekülgselt saab kanepit toiduks kasutada. Läti tootjad esitlevad messil kanepiseemnetega valgubatoone, tarbimiseks ja väliseks kasutamiseks sobivat kanepiseemneõli, kanepileiba, kanepiõlut, kanepijuustu ja kanepiproteiinipulbriga maapähklivõid. Isegi Skriveri käsitööjäätises kasutatakse maitsestamiseks söekanepit. Kanepitoidud ei sisalda joovastavat THC-d ning neid peetakse väga tervislikeks ja nad on kõrge valgusisaldusega. Vitamiinid Leedust Leedust pärit tootja Medaus Magija mesi on loominguline, magus ja puuviljane. Kohalik mesi, segatud külmkuivatatud marjade, ingveri või piparmündiga, on tõeline vitamiinipomm. Külmkuivatamise protsess hoiab 99% uatuses alles lisaaineid ja vitamiine. See maitseb võidena leival või joogina: kuumutage lihtsalt lusikatäis puuvilja mett 40 kraadise temperatuurini ja tervislik jook ongi valmis.