Corona-pandeemia käigus suureneb ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute arv ja eriti mõjutatud on sellest Saksa ettevõtted. Vaatamata suurematele investeeringutele turvalisusesse on Saksa ettevõtete kahjum rahvusvahelises võrdluses eriti suur. See selgus aprillis avaldatud uuringust, mille tegi spetsialiseerunud kindlustusandja Hiscox. Uuringu kohaselt on internetist lähtuvad rünnakud märgatavalt suurenenud - ja mitte harva lähevad need ka läbi. Kui eelmisel aastal langes vaid 41 protsenti Saksamaa ettevõtetest vähemalt korra küberrünnakute ohvriks, siis 2021. aastaks oli see näitaja tõusnud juba 46 protsendini. Ka rahvusvaheliselt on see määr märkimisväärselt tõusnud- 39-lt protsendilt 43 protsendile. Rohkem kui veerand kõigist ettevõtetest (28 protsenti) väitis, et nad on kannatanud viie või isegi enama rünnaku all ning 17 protsendi puhul olid küberrünnakud nii ulatuslikud, et ohustasid potentsiaalselt nende ettevõtte eksistentsi. Saksa ettevõtete keskmine küberrünnakute põhjustatud kahju oli 21 800 eurot. See on peaaegu kaks korda suurem kui kõigi kaheksa uuritud riigi (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik, Iirimaa ja USA) keskmine näitaja. Suurim uuringus mainitud ühe rünnakuga tekitatud kahju tuli samuti Saksamaalt ja oli 4,6 miljonit eurot. Kuid ka Saksa ettevõtted on oma küberturvalisuse kulutusi oluliselt suurendanud. 2020 aasta sama perioodiga võrreldes on need 62 protsenti suuremad ja moodustavad nüüd 20 protsenti Saksamaa kogu IT eelarvest. Rahvusvaheliselt olid näitajad keskmiselt madalamad, kuid osakaalult ja kasvult sarnased. Küberkindlustus on samuti muutumas üha tavalisemaks. Vaid 15 protsenti küsitletud Saksa ettevõtetest ütles, et neil ei ole küberkaitsepoliitikat ja seda ei kavatseta ka välja töötada. Balti riikides ei ole olukord palju erinev: Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted on samuti üha enam avatud küberrünnakutele. Loe lähemalt sellest AHK ajakirja Baltic Business Quarterly uuest küberturvalisust käsitlevast numbrist. Alexander Welscher
Saksamaa ettevõtted suhtuvad tehisintellekti (AI) kasutamisse üha vähem kahtlevalt. Peaaegu kaks kolmandikku (62 protsenti) digitaalühenduse Bitkom poolt küsitletud ettevõtetest näevad tehisintellektis oma ettevõtte jaoks pigem võimalust. Seevastu 21 protsenti peab tehisintellekti riskiks. Aasta tagasi pidas vaid 55 protsenti küsitletutest tehisintellekti kasutamist võimaluseks ja 28 protsenti riskiks. 69 protsendi jaoks on tehisintellekt tulevikus isegi kõige olulisem tehnoloogia. Seevastu ainult umbes iga neljas ettevõte (26 protsenti) usub, et tehisintellekti on ülehinnatud. Siiski on veel suur lõhe tehisintellekti heakskiidu ja tegeliku kasutamise vahel ettevõtetes: ainult 8 protsenti vastanutest kasutab ise seda tulevikutehnoloogiat. Veidi vähem kui kolmandik (30 protsenti) kavatseb kasutada tehisintellekti või vähemalt arutab seda. Enam kui poolte (59%) jaoks ei ole tehisintellekti kasutamine siiski veel aktuaalseks probleemiks. "Asjaolu, et tehisintellekti kasutamist peetakse Saksamaa majanduses üha enam nii hädavajalikuks kui ka võimaluseks, on hea märk. Nüüd tuleb tehisintellekti veelgi suurema hooga ettevõtete praktikasse tuua," ütleb Bitkomi president Achim Berg. "Need, kes on mõistnud, kui oluline on tehisintellekt juba praegu ja milline tähtsus on tal tulevikus, peaksid nüüd sellesse investeerima." Ettevõtted, kes praegu tehisintellektiga ei tegele, nimetavad selle kõige olulisemaks põhjuseks personali (49 protsenti), aja (47 protsenti) ja rahaliste vahendite (46 protsenti) puudumist. Üsna paljud ettevõtted (44 protsenti) soovivad oodata ja näha, kas tehisintellekti kasutamine osutub kasulikuks teistes ettevõtetes. Seoses tehisintellekti kasutamise reguleerimisega kutsus Berg üles keskenduma tehisintellekti kavandatud testimisel kõrge riskiga rakendustes seda enne sertifitseerimma. "Me vajame Saksamaal ja Euroopas turvalist ja usaldusväärset tehisintellekti, kuid me ei tohi kõiki ja kõike ühte patta panna." Ta ütles ka, et poliitikakujundajate jaoks on oluline luua kiiresti selgus ja õiguskindlus ettevõtete jaoks. "Ebakindlus ja pikad kooskõlastusprotsessid lükkaksid edasi või takistaksid hädavajalikke investeeringuid." Alexander Welscher
Eurostati andmetel on eluaseme ja üürihinnad Eestis alates 2010. aastast rohkem kui kahekordistunud ning see olnud suurim hinnatõus Euroopa Liidus. 2020. aasta neljanda kvartali andmetel tõusid üürihinnad EL-s võrreldes 2010. aastaga keskmiselt 14,9 protsenti ja eluasemehinnad keskmiselt 28,6 protsenti. Eluasemehinnad kasvasid 23 liikmesriigis ja langesid neljas, suurim tõus oli Eestis (112,8 protsenti), järgnesid Luksemburg (99,8 protsenti), Ungari (90,6 protsenti), Läti (85,6 protsenti) ja Austria (81,4 protsenti). Samuti tõusid üürihinnad ajavahemikus 2020–2021 25 liikmesriigis ja langesid kahes. Suurim tõus oli taas Eestis (143,5 protsenti), millele järgnesid Leedu (109,2 protsenti) ja Iirimaa (61,8 protsenti). Eurostati andmetel on eluaseme ja -üürihinnad olnud ELis aastatel 2010–2011 proportsionaalsed, kuid alates 2011. aasta teisest kvartalist on toimunud märkimisväärsed muutused. Üürihinnad on viimase kümne aasta jooksul mitmekordistunud, kuid eluasemehinnad samas kõikunud. Allikas: err
Nii 15min kui ka BNS Leedu kuuluvad praegu 100 protsenti Eesti Postimees grupile. Pärast ühinemist omab Postimees Grupp 60-protsendilist osalust 15min Grupis ning Media Bitesi aktsionäridele jääb 40 protsenti aktsiatest. Media Bites toob oma osakonnad ja kaubamärgid meedia-, fotograafia-, ajakirjandus- ja raamatuärisektoris 15min gruppi. Nende hulka kuuluvad ajakirjade kaubamärgid Zones, Laime, Legendos, Ji, uudisteveebisait Zmones.lt, mobiilirakendus Zmones, fotoagentuur ZMONES Foto ja fotoarhiiv Fotobankas.lt, samuti ajakirjanduse ja raamatute levitamise ettevõte Medipresa, mis haldab ka veebipõhist raamatupoodi Perkuknyga.lt. Tehingu raames vastutavad Media Bitesi aktsionärid ja juhid, sealhulgas 15min asutaja ja endine tegevjuht Tomas Balzekas, 15min Grupi juhtimise eest. Ühinemise peab heaks kiitma ka Leedu konkurentsiamet. Allikas: LETA, Delfi
Investor "Mid Europa" teatas eile, et koos MCI Group-i ning Pigu ja Hobby Hall Group (HHG)-i asutajatega tehti otsus ettevõtted ühendada. Pigu oma 3 miljoni külastajaga kuus on Leedu populaarseim e-pood ning koos Lätis (220.lv) ja Eestis (kaup24.ee) asuvate esindustega on see Baltikumi suurim e-kaubamaja. Soome-Eesti ühisettevõte Hobby Hall Group (HHG) opereerib ka ostuplatvorme Eestis, Lätis ja Soomes. Ühinemisega luuakse kontsern, millel on Baltikumis ja Soomes kokku üle 7 miljoni registreeritud kliendi ning enam kui 2000 edasimüüjat, kes on seni registreerunud Pigu Grupi erinevate kaupluste lehtedel. Äsja moodustatud kontserni tegevjuhiks saab Dainius Liulys, kes on ka Pigu asutaja ja tegevjuht. Tema sõnul toob Pigu ja HHG ühinemine kaasa tõelise turuliidri kujunemise piirkonnas. "See on meie jaoks ainulaadne võimalus kiirendada e-kaubanduse kasvu Baltikumis ja Soomes. Toome kokku kaks äärmiselt võimekat meeskonda ning ootame huviga kuidas kasutada mõlema meeskonna kogemusi, tehnilist infrastruktuuri ja mõlema ettevõtte tootepakkumisi , et veelgi parandada klientide e-ostukogemust," ütles Pigu tegevjuht D. Liulys. Quellen: Mid Europa, Delfi.lt
Koroonapandeemia mõjutab ka Saksamaa tööstuse piiriülest tegevust (välismaale laienemist ja välisinvesteeringuid). Pidades silmas käibe märkimisväärset langust, reisipiiranguid ja vaatamata majanduse oodatavale taastumisele, plaanib üha vähem Saksa ekspordimahuka sektori ettevõtteid välismaale laienemist ja välisinvesteeringuid. Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja (DIHK) uuringu kohaselt plaanib vaid 43 protsenti ettevõtetest välisinvesteeringuid - nii väike oli see number kümne aasta eest. Ettevõtteid hoiavad välismaale laienemisest tagasi ka tollitariifid ja kasvav protektsionism. Lisaks tekstiilitööstusele ei ole ka masinaehitus praegu eriti huvitatud välismaale laienemisest. Seevastu on just farmaatsiatööstus alates pandeemia algusest hoogustanud oma tegevust väljaspool Saksamaad. Kuigi välismaale plaanib investeerida järjest vähem ettevõtteid, on investeerimismahud mõnedel turgudel viimasel ajal siiski kasvanud. See kehtib eriti Aafrika, Lähis-Ida, Põhja-Ameerika ja Hiina kohta. Saksamaa tööstusettevõtete peamised sihtriigid on endiselt Eurotsooni riigid, Hiina ja USA. Lisaks on tõusnud ka teiste EL riikide, Šveitsi ja Norra atraktiivsus. Ettevõtted hindavad stabiilseid tarneahelaid oma koduriigi lähedal, selgitas DIHK. Hiina kasuks räägib tarbimise kasv ja USA poolt usaldusväärne majanduspoliitika. Välisinvesteeringute peamisteks argumentideks on endiselt müügi maht ja klienditeeninduse kvaliteet. Enam kui 2000 tööstusettevõtte hulgas läbiviidud uuringu kohaselt investeerib üha enam ettevõtteid välismaale just kuluefektiivsuse põhjustel. DIHK-i sõnul viitab see kasvavale survele siseturul. Kokku loovad ja kindlustavad Saksamaa otseinvesteeringud sel aastal esimest korda üle kaheksa miljoni töökoha välismaal. DIHK uuring