Koroonapandeemia tabas ELi ajaloo kõige rängema majanduslangusega: praeguses kevadprognoosis aastaks 2020 arvestab ELi komisjon, et ELi majandus väheneb 7,4%. Eurotsooni majandustoodang võib sel aastal kahaneda isegi 7,7%. „Euroopa on kogenud majandusšokki, mida pole olnud pärast suurt depressiooni," ütles majandusvolinik Paolo Gentiloni, kui prognoosi Brüsselis tutvustati.
ELi asepresident Valdis Dombrovskis rääkis „sümmeetrilisest šokist”. „Mõjutatud on kõik ELi riigid ja tõenäoliselt ei õnnestu sel aastal vältida majanduslangust," ütles Läti endine valitsusjuht. Kuid majanduslanguse sügavus on ebaühtlane - majandustoodangu langus ulatub 4,3%-st Poolas 9,7%-ni Kreekas. Euroopa Komisjoni hinnangul tõuseb majandus 2021. aastal euroalal taas 6,3% ja ELis 6,1%.
Arvestades suurt ebakindlust, saab koroonaviiruse tagajärgedest tuleneva languse ulatust hinnata ainult ajutiselt. Tagajärjed maailmamajandusele on juba praegu palju tõsisemad kui need, mida põhjustas 2008. aasta rahvusvaheline finantskriis. Oma prognoosiga ühineb Komisjon teiste institutsioonide, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), mustade stsenaariumidega.
Balti riikide väljavaated on keskmise lähedal: Sel aastal kukub Eesti (-6,9%) ja Läti (-7,0%) pisut vähem kui Leedu (-7,9%), kes tuleval aastal näitab tõenäoliselt rohkem plussi kui teised kaks tema naaberriiki. 7,4%-se kasvumääraga on esikohal Leedu, järgneb kekspäraste kohtadega Läti (6,4%) ja Eesti (5,9%).
Saksamaa jaoks on Euroopa Komisjoni 2020. aasta hinnang 6,5% isegi pisut ebasoodsam kui Saksamaa valitsuse prognoos, mis oma kevadises prognoosis ennustab sõjajärgse perioodi kõige suuremat 6,3%-list majanduslangust. Eeloleval aastal peaks SKP kasvama 5,9%.
Vaatamata lühiajalisele töökorraldusele, palgatoetustele ja ettevõtete riiklikule toetusele suureneb majanduslanguse tingimustes töötuse määr. Eurotsooni osas ootab EL-i Komisjon tõusu 7,5%-ilt 2019. aastal 9,5%-ni käesoleval aastal. 2021. aastal on oodata langust 8,6%-ni. Eeldatakse, et kogu ELis tõuseb määr võrrelduna eelmise aasta 6,7%ga tänavu 9,0%-ni. Eeldatavasti on see 2021. aastal 8,0%.
Mõnes liikmesriigis suureneb tööpuudus rohkem kui teistes. Eriti haavatavad on riigid, kus on suur osa lühiajaliste lepingutega ja turismist sõltuvaid töötajaid. Samuti on selle aja jooksul tööturule sisenevatel noortel raskem oma esimest tööd leida.
Balti riikides on oodata 2008. aasta finantskriisiga võrreldes tööturul kergemat langust - seda ka tööpuuduse vähendamise poliitiliste meetmete tõttu. Sellegipoolest on töötuse kasv lühiajaliselt märkimisväärne: prognooside kohaselt tõuseb see Eestis 2020. aastal 4,4%-ilt 9,2-le ja langeb järgmisel aastal 6,5%-ni. Lätis (8,3%) ja Leedus (7,9 %) on määr 2021. aastal siiski mõnevõrra kõrgem - pärast tõusu 6,3%-ilt 2019. aastal 8,6%-ni (Läti) ja 9,7% ( Leedu) sel aastal.
Koroonakriisi ajal tuleb paljusid Saksamaa töötajaid kaitsta töötuks jäämise eest riiklikult rahastatavate lühiajalise töö hüvitiste abil. Euroopa Komisjoni hinnangul tõuseb Saksamaa töötuse määr tänavu 3,2%-ilt (2019) 4,0%ni. 2021. aastaks ennustatakse töötuse määra 3,5%.
Kriisiohjamist käsitlevad poliitilised meetmed ja miljardid suurendavad riigieelarve puudujääki ja riigivõlga kõigis EL-i ja eurotsooni riikides. EL-i komisjon ei näe inflatsiooniriski vaatamata rahaga üleujutamisele. Arvestades nõudluse ja naftahindade järsku langust, langeb inflatsioonimäär märkimisväärselt ja kompenseerib pandeemilise hinnatõusu mõnes piirkonnas.