Võrreldes ELiga saavutab Liitvabariik suures osas head kuni väga head väärtused - seda nii tehnilise varustuse, poliitiliste otsuste kui ka tulevikuväljavaadete osas. See on 13 EL-i riigi arvamusuuringute instituudi Kantori Vodafone Instituudi tellimusel läbiviidud esindusliku uuringu tulemus. Uuringus nõustus 86% sakslastest pigem täielikult, et nad on eneseisolatsiooniks tehniliselt piisavalt varustatud ja neil on vajalik infrastruktuur. See teeb Saksamaa EL-i võrdluses üheks eesrindlikumaks riigiks. Koroonaviiruse kriisi ajal kasutavad eurooplased peamiselt videokonverentse ja digitaalse koostöö rakendusi. Nakatunud inimestega kokkupuutumise hoiatuste Koroona rakenduse aktsepteerimisel on suured erinevused. Saksamaal on seda võimalust kasutanud vaid 53% elanikkonnast. EL-i võrdluses on see kõige väiksem kasutamine. Selge enamus sakslasi peab föderaalvalitsuse kriisiohjamist seoses COVID-19-ga tõhusaks. Skaalal 1 („täiesti ebaefektiivne") kuni 10 („väga tõhus") sai Saksamaa valitsus hindeks 6,7. Saksamaa on seega pisut üle küsitletud eurooplaste keskmise (6,4). Varasemaid ELi tasandil võetud meetmeid peetakse vähem tõhusaks - Saksamaal on nende hinne 5,3 (keskmine: 5,2). „Ilmselt peab enamus riiklikul tasandil seda vajalikuks ja tõhusaks. Samuti on rõõmustav, et ilmselt on enamiku sakslaste käsutuses digitaalne taristu, mis aitab neil igapäevases elus edukalt hakkama saada ka eraldatuse ajal," kommenteeris Inger Paus , Vodafone Instituudi tegevdirektor, uuringu tulemust. Eelnevalt avaldatud tulemused Saksamaa kohta on osa lähinädalatel ilmuvast raamatust „Digitizing Europe Pulse 2020: Challenges in Times of COVID-19".
„Euroopa piiri avamine võib anda impulsse ka kogu maailmas - nii et rahvusvaheline kaubandus saaks taas käivituda ning see kindlustaks heaolu ja töökohad Saksamaal," ütles DIHK president Eric Schweitzer. Selleks, et Saksamaa majandus taas kiireneks, on oluline, et nõudlus Saksamaa toodete ja teenuste järele kogu maailmas taas suureneks, ütles Schweitzer. „EL-i piiri avamine võib seega toimida nagu Saksamaa majanduse teine ergutuspakett - ja ilma, et riik selle eest sentigi peaks maksma," ütles DIHK president. 15. juuni seisuga taasavas peaaegu 30 Euroopa riiki oma koroonast tingituna suletud piirid. „Avatud piiridest saavad kasu mitte ainult turism ja muud teenused, vaid ka tööstus," ütles Schweitzer. Üldiselt sõltub Saksamaal iga neljas töökoht ekspordist ja tööstuses isegi iga teine. Saksamaa majanduse katusorganisatsiooni president on mures, et 160 riigi jaoks jäävad reisihoiatused kehtima. „Maailmamajandus ei funktsioneeri ainult videokonverentside toel," rõhutas Schweitzer. Ta kutsus üles turismi taaskäivitama järk-järgult kogu maailmas. Saksamaa oluliste turgude osas kehtivad reisihoiatused jätkuvalt USA, Hiina ja Venemaa osas. Just ekspordiäris on oluline kaupade vedu, silmast-silma läbirääkimised äripartneritega uute tellimuste osas või uute seadmete kohapealne montaaž. „Kõik see peab olema võimalik - ilma kaks nädalat enne ja pärast karantiini minemata," ütles Schweitzer.
Bundesbanki presidendi Jens Weidmanni sõnul näib, et halvim on nüüd möödas. „Oleme viimase paari kuu jooksul kogenud Saksamaa Liitvabariigi ajaloos järsku majanduslangust," ütles Weidmann ajalehele „Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung" (FAS). „Hea uudis on see, et madalpunkt on nüüd selja taga ja asjad liiguvad uuesti ülespoole." Samal ajal hoiatas ta, et sügavale madalseisule järgneb „suhteliselt järkjärguline taastumine”. Weidmanni hinnang on kooskõlas teadusinstituutide ja ettevõtjate ühenduste värskeima teabega – ka nemad on hiljuti avaldanud lootust, et Saksamaa majandus pöördub tuleval aastal tõusuteele. Hoolimata miljardite suurustest päästepakettidest, ähvardab Euroopa suurimat majandust käesoleval aastal sügavaim majanduslangus pärast Teist Maailmasõda. Enamik hiljutisi majandusprognoose on olnud vahemikus miinus seitse kuni kümme protsenti majandustoodangu kohta 2020. aastal. Weidmann leidis kiidusõnu föderaalvalitsuse koostatud meetmete osas, mis toetavad majandust mitme miljardi euro suuruse majandus- ja kasvupaketi abil. „Poliitikud reageerisid keerulises olukorras ettevõtete ja töötajate kaitseks kiiresti ja vapralt. See oli õige, ”ütles Saksamaa kõrgeim valuutakaitsja. Weidmanni arvates on riigil piisavalt mänguruumi, et sügisel toimuda võiva pankrotilaine korral uuesti sekkuda. Riikli poliitika ei tohiks aga suure võlakoormusega end harjuda. „Ka rahapoliitikas peame tähelepanlikult jälgima, et muudame õigel ajal uuesti kurssi, et mitte seatud eesmärke ületada," rõhutas Weidmann. „Rahapoliitika ei tohi jätta muljet, et kriisi ilmnedes leitakse kohe investoreid ja seejärel ohje ettevaatlikult pingutab." Ekspansiivne rahapoliitika ei tohi „saada normaalsuseks", vaid peab pärast vajalikku sekkumist normaliseeruma. Weidmann ei eelda, et sel aastal hinnad tõusevad. "Kui tekkinud olukorra tõttu toodetakse vähem, või ülemaailmsed tarneahelad on katkenud, kipuvad hinnad tõusma," ütles ta. „Samal ajal jäävad tarbijad pigem koju ja me näeme mõnes valdkonnas nõudluse langust, näiteks rõivaste osas. Sellel on hindu vähendav mõju. " Riigi presidendi hinnangul ei tõuse inflatsioonimäär enne järgmist aastat. Kui käibemaksu, mida alandatakse alates 1. juulist pooleks aastaks 19protsendilt 16 protsendilevõi 7 protsendilt 5 protsendile, tõstetakse jaanuaris vanasse määra, tõuseb inflatsioon taas, teatas Weidmann. Inflatsioon langes maikuus enam kui kolme ja poole aasta jooksul Saksamaa madalaimale tasemele. Aastane inflatsioonimäär oli 0,6 protsenti.
Viimaks on saabunud suvi sel igatepidi erilisel 2020. aastal. Pole kahtlust, et nn soojenemist ja selginemist oleme oodanud kõik juba kuid ning seda igas aspektis. Loodan, et vaatate kõik koos minuga positiivselt ettepoole ning saame ühiselt kevadet ilmestanud tähe- ja numbriühendi COVID-19 minevikku jätta. Siiski, vaadates homsesse, ei saa täiesti mööda ka eilsest. Sest eks nii nagu kõigil teistel elualadel, puudutas pandeemiaperiood nii Koda kui ka Koja liikmeid. Paljud meist tundsid igapäevaelu ja majanduse halvanud viiruse mõju isiklikult. Ning sõltumata eriolukorrast tingitud mõju ulatusest pidime planeeritud tegevusi muutma kõik, sh ka meie. Loomulikult jäid ära kõik kavandatud kontaktreisid ja messid, teisalt kasvas liikmete hulgas kordades soov saada koroonakriisiga seonduvat infot just Saksamaal toimuva osas. See hõlmas nii üldisemat infot rakendunud piirangutest ja kehtestatud uutest regulatsioonidest kuni üksikute meie liikmete kogetud olukordade lahendamist. Ning täna olnule tagasi vaadates on mul rõõm tõdeda, et ühiste pingutuste tulemusel saime niikaugele, et Koja liikmed said oma planeeritud tegevusi Saksamaal jätkata ja ette võetud algatusi lõpule viia. Pole kahtlust, et möödunud kuude märksõnaks on veebisuhtlus. Skype, Zoom, MS Teams. Koosolekud ja vebinarid. Nii tööalaselt kui ka paljudele meist lapsevanematena on need ja veel mitmedki teised keskkonnad tuttavaks saanud. Ka Saksa-Balti Kaubanduskoja igapäevatöös ja -suhtluses said need esmasteks kanalites, mille kaudu omavahel infot vahetada ja edastada. Eraldi tahan öelda edasi siirad tänusõnad meie liikmetest advokaadibüroodele, kelle koostatud ülevaadete abil saime kõik väärtuslikku infot selle kohta, kuidas kujunenud olukorras kõige õigemini ja korrektsemalt käituda. Ka Koja enda poolt koostasime eripakkumiste kogumi eesmärgiga oma liikmeid sel raskel perioodil aidata – need pakkumised on jätkuvalt jõus ja julgustame neid kasutama. Usun, et nõustute kui eelnenu kokkuvõtteks märgin – nüüd on oluline edasi minna. Jätkata juba alustatut – sh vahepeal katkenut – ning võtta ette uusi algatusi. Uus aeg seab me ette palju väljakutseid, ent loob samas ka võimalusi kasvuks. Tõsi, päris kõike pausinupu pealt taaskäivitada ei saa ning mõningat tuleb kaugemasse tulevikku lükata. Nii jäävad kevadsuvised väljasõidud paraku järgmisesse aastasse, hulk visiite Saksamaalt jäid ära, paljud messid lükkusid sügisesse, aga päris mitu otsustas ka tühistamise kasuks. Eesootavast sügisest tõotab aga sellegipoolest Koja tegemistes tihe. Nüüd, mil piirid on pea kõikjal Euroopas juba ka ametlikult lahti, planeerime juba järgmisi ärireise Saksamaale ja loodame peatselt võõrustada esimesi külalisi Saksamaalt. Koostöös EAS-iga ootavad ees kontaktreisid masina-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtetele. Ka teiste sektorite uusi ärivõimalusi silmas pidades on väga oluline, et oleme järgneva kolme aasta vältel EAS-i partner Saksamaa suunal tootearenduse ning ekspordikontaktide vahendamisel. Üsna peatselt saame valmis ja jagame teiega uut AHK-rakendust, mis tänasele nutiajastule kohaselt toob kõige kiirema info otse telefoni või tahvlisse ning muudab seeläbi meie omavahelise suhtluse veelgi kiiremaks ja mugavamaks. Lõpetuseks – kogu elu siiski rakendusse või Zoomi/Teamsi koosolekule ei koli, vaid jätkuvalt on kõrges hinnas omavahelised otsekontaktid ja vaba suhtlus, mistap tänavu tasub sügisest Oktoberfesti eriliselt oodata. Ja märkida juba praegu (kui pole seda veel teinud) suurelt kalendrisse 9. oktoober, mil tõstame kannud sedapuhku Saku Suurhallis. Seniks aga hoidkem sidet, jagagem rõõme või ka muresid ning nautigem suve. Ning mis kõige olulisem – oleme terved! Tarmo Mutso
„Meil on väga hea meel, et „HMM Algeciras“' suutis keset koroonakriisi oma esimese reisi Hamburgi probleemideta teha. Hamburgis panustasid kõik koosselle erakordselt suure laeva ohutule ja tõhusale teenindamisele sadamas, “ütles Hamburgi sadamavalitsuse tegevjuht Jens Meier. „HMM Algeciras” võimaldab laadida 23 964 standardkonteinerit (TEU) - seega tublisti 200 TEU rohkem kui eelmine rekordiomanik "MSC Gülsün" ja tema sõsarlaevad, mis võisid aprillini pretendeerida maailma suurima konteinergigandi tiitlile. Konteinergigandi heaks töötab 23-liikmeline meeskond, sealhulgas kapten. Hamburgis viibimise ajal laaditi maha ja lossiti umbes 8500 konteinerit ehk 13 600 TEU. Sinna hulka kuulusid tarbekaubad, toit ja joogid, tekstiil, elektroonika, masinad ja nende komponendid, meditsiiniseadmed, põhilised keemiatooted ja erinevad toormaterjalid. Käitlemine toimus Hamburgi Burchardkai HHLA konteineriterminalis. „HHLA on rahul, et HMM oma suurimate laevaüksustega Hamburgisõidab," ütles Jens Hansen Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA) juhatusest. „See kinnitab meile, et oma investeeringutes panustame uutesse sillatehnoloogiatesse ja ladustamisvõimsustesse, et saaksime tänapäeval hakkama sellise suurusega laevadega." Konteinergigantidei välismõõtmed - umbes 400 meetrit pikk ja 61 meetrit lai - pole aastaid muutunud, kuid nad veavad üha rohkem konteinereid. „HMM Algecira" on esimene kaheteistkümnest sõsarlaevast, mis tarnitakse laevakompaniile järgmise paari kuu jooksul ja mis sõidavad Aasia ja Euroopa vahel. Laevad on nimetatud Euroopa sadamalinnade järgi. Üks neist kannab nime ka „HMM Hamburg" ja eeldatavasti jõuab see Hansalinna augustis. Laevad kuuluvad konteinerlaevade „Megamax-24" rühma. 24 reaga saavad need eriti suured vedajad paigutada 24 konteinerit risti. Need lastikogused, mis tuleb väga lühikese aja jooksul ümberlaadida ja edasi saata , seavad sadamatöölistele ja terminali tehnoloogiale kõrged nõudmised.
See mõjutab lennuettevõtte erinevate ettevõtete tegevust: 2020. aasta esimese kvartali osas näitas kontsern kahjumit 2,1 miljardit eurot - pärast möödunud aasta sama perioodi hooajale iseloomulikku 342 miljoni suurust kahjumit. Prognoosi kogu aasta kohta Lufthansa esialgu esitanud ei ole. . Siiski muutumatuna oletab juhatus jätkuvalt tegevustulemuse olulist langust. Vaatamata kavandatavale riiklikule päästmisele, valmistab Lufthansa oma töötajaid juba ette tugevateks kärbeteks. „Pidades silmas nõudluse prognoositavat väga aeglast taastumist, peame nüüd sellele reageerima kaugeleulatuvate restruktureerimismeetmetega," ütles tegevjuht Carsten Spohr kvartalinäitajate esitamisel Frankfurtis. Esialgu ei andnud ta täpsemat teavet võimaliku töökohtade vähendamise kohta. Seoses juba väljakuulutatud meeskonna suuruse vähendamisega, oli Spohr varem rääkinud 10 000 töötaja arvestuslikust ülejäägist. Föderaalvalitsus on varem kokku pannud abipaketi, mis võimaldas mitmesuguseid abi- ja omakapitalimeetmeid kogusummas üheksa miljardit eurot. Vastutasuks võtab riigi majanduse stabiliseerimise fond (WSF) üle 20% aktsiatest ja föderaalvalitsus hoiab 20-liikmelise Lufthansa järelevalvenõukogus kahte ametikohta. 25. juuni erakorralisel üldkoosolekul peavad lennufirma aktsionärid siiski paketi heaks kiitma, mille kohaselt tuleb Lufthansal tema jaoks olulistel lennuväljadel Frankfurdis ja Münchenis loovutada 24 stardi- ja maandumisõigust konkurentidele. „Riigi toetusmeetmed tagavad ettevõtte maksejõulisuse, kuni ta suudab jälle ise iseseisvalt piisavalt raha teenida," ütles Lufthansa. Märtsi lõpus oli käibevahenditena 4,25 miljardit eurot. Igal kuul jätkus umbes 800 miljoni euro suurune vahendite väljavool, ehkki kontsern oli püsikulusid kolmandiku võrra vähendanud. Pärast seda, kui mais suutis startida vaid kolm protsenti kavandatud lendudest, taastavad Lufthansa ja tema tütarettevõtted Eurowings, Swiss, Austrian ja Brussels Airlines järk-järgult reisijateveo alates juuni keskpaigast. Lende plaanitakse laiendada umbes 2000 iganädalasele ühendusele enam kui 130 sihtkohta kogu maailmas. Septembris peaks pakutama kuni 40% algselt kavandatud mahust – eelkõige tuleb uuesti ülesehitada lennud turismisihtkohtadesse. Kriisi kõrgpunktis jäid peaaegu 700 763 lennukist maa peale. . Tuleval aastal jäävad veel 300 lennukit endiselt kasutusest välja ja 2022. aastal 200 lennukit. Lufthansa loodab, et kriis on 2023. Aastaks ületatud ja nende lennukipark püsivalt 100 lennuki võrra väiksem. Koroonakriisi tagajärjel oli ka Lufthansa aktsia hind aasta algusest märkimisväärselt langenud ja kohati lausa poole võrra. Aktsia järks langus tingis lennufirma lahkumise Saksamaa aktsiaindeksist. 32 aasta pärast on Daxi asutajaliige noteeritud keskmise suurusega aktsiate MDax nimistus ainult keskmise suurusega väärtuste seerias. 22. Juunil asendatakse Saksamaa aktsiaindeksis Lufthansa Berliini kinnisvarakontserniga Deutsche Wohnen.