Lisaks suurematele linnadele nagu Berliin, Leipzig, Nürnberg, Hamburg, Frankfurt am Main ja München sõidetakse nüüd ka väiksematesse linnadesse nagu Bayreuth või Weimar. Reisijatele kehtivad ranged ohutusnõuded: bussipeatuses ning pardale minnes ja sealt väljudes tuleb hoida 1,50 meetrist vahet. Sisenemine bussidesse, mis on pärast igat sõitu desinfitseeritud, toimub ainult tagumise ukse kaudu, pileteid müüakse ja kontrollitakse kontaktivabalt. Flixbus kutsus kliente üles reisima ainult siis, kui neil pole sümptomeid. Erinevalt Deutsche Bahnist ei ole majanduslikel põhjustel kavas osade istekohtade blokeerimist. Kogu reisi vältel ja peatustes tuleb kanda näomaski, desinfitseerimisvahend on olemas. Tualettruume ei avata, nii et sõitjad bussis üksteisega ei kohtuks. Bussid teevad aga regulaarselt peatuseid parklates ja puhkealadel, teatas ettevõte. Vaatamata kõrgematele kuludele reisid kallimaks ei lähe: Flixbus loodab, et suudab säilitada hinnataseme, mis tal oli enne kriisi. 2019. aasta kõrge reisijate tasemeni, kus teenindati rohkem kui 62 miljonit reisijat, jõutakse tõenäoliselt uuesti alles 18–24 kuu pärast, ennustas ettevõtte esindaja Saksa meediale. Rohelised bussid on jälle teel ka välismaal, näiteks Poolas, Austrias, Portugalis või Tšehhis. Samuti loodab Flixbus, et suudab peagi taas üle piiride sõita. Kuid hetkel on ettevõte sõitude laiendamise Balti riikidesse seisma. Praegust olukorda arvestades on kõik plaanid laieneda uutele turgudele edasi lükatud, ütles Flixbusi tegevjuht Michal Leman Poolas, Ukrainas ja Baltimaades, vahendas BNS uudisteagentuur. Saksa bussifirma oli varem teatanud, et laieneb Eestisse 2020. aasta esimesel poolel.
See on uuringu „Saksa keel kui võõrkeel kogu maailmas" tulemus, mida viiakse läbi iga viie aasta järel. Saksa keele õppijate koguarv on peaaegu sama kui see oli 2015. aastal. Enamik saksa keele õppijaid on endiselt Euroopas, kuid saksa keel omandab üha rohkem tähtsust ka Aafrikas ja Aasias, nagu näitab juuni alguses Berliinis esitletud uuring. Seda avaldab Föderaalne Välisministeerium koos Goethe Instituudi, Deutsche Welle, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) ja Väliskoolide Keskbürooga (ZfA). Saksa keelt õpitakse peamiselt koolides. Uuringu kohaselt tõusis saksa keele tundidega koolide arv 95 000-lt (2015) umbes 106 000-ni. Lisaks mängib saksa keele edendamisel üha olulisemat rolli välismaiste spetsialistide keeleoskus. Ka digitaalsed õppimisvõimalused on muutumas üha populaarsemaks - isegi enne koroonapandeemiat. Uuringus öeldakse, et kasvav nõudlus saksa keele järele takistab mitmel pool saksa keele õpetajate puudust. Pilt Balti riikides on erinev. Kui Eestis ja Leedus on saksa keele õppijate arv viimase viie aasta jooksul vähenenud kummaski tubli 3000 võrra, siis Lätis on see arv kasvanud 426 võrra. Prognoosi kohaselt ennustab uuring, et huvi suureneb veelgi Läänemere keskosas, kus praegu õpib saksa keelt 25 514 inimest. Eestis õpib saksa keelt 13 731 inimest ja Leedus 27 959 inimest. Michelle Münteferingi (SPD) sõnul võimaldab saksa keele õppimine välismaal inimestel luua pikaajalised suhted kosmopoliitse Saksamaaga. „Meie jaoks pole see eesmärk omaette, kuid saksa keele õpetamine avab ka võimalused tulevikuks: mitte ainult juurdepääsu suurepärasele ülikoolisüsteemile, vaid ka tööturule, kus on vaja saksa keelt oskavaid spetsialiste," ütles välisministeeriumi rahvusvahelise kultuuripoliitika riigiminister.
Must-punane koalitsioon soovib koroonakriisis Euroopa suurimat majandust elavdada tarbimissüstide, likviidsusabi ja tulevikus tehtavate investeeringute seguga. Eeldatavalt on paketi maht 2020. ja 2021. aastateks 130 miljardit eurot ning see annab õige tõuke eelseisvast sügavast majanduslangusest pääsemiseks. Majandussoodustuste pakett on suurim liitvabariigi ajaloos. Ajalooliselt suurte väljakuulutatud riiklike kulutuste eesmärk on aidata majandusel koroona pandeemia ajal taas jalule saada ja ergutada kodanikke raha kulutama. „Tahame kriisist välja tulla pauguga," ütlesid rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz (SPD) pärast maratonläbirääkimisi. Napilt kahe päeva 21 tunni jooksul olid Berliini Kantsleriamet, CDU, CSU ja SPD juhid suutnud detailides kokku leppida. Majandusminister Peter Altmaier rõhutas, et programm peaks võimaldama kõigile tõusu. Seadsite „tormis stabiilsusankuri". Berliini valitsus prognoosib sel aastal koroonaviiruse pandeemia tõttu majandustoodangu 6,3%-list langust. Tuleval aastal peaks see siiski tõusma umbes viis protsenti, ütles Altmaier. Sellele peaksid kaasa aitama ettevõtete ja tarbijate maksusoodustused. 15-lehelise, kokku 57 üksikpunktiga dokumendi sisuks ja suurimaks üllatuseks on kuni aasta lõpuni kavandatud käibemaksu alandamine. Selle kohaselt tuleks tavapärast määra alandada 19%-lt 16%-le ja alandatud määra vähendada seitsmelt viiele protsendile - see kehtib igapäevaste kaupade, näiteks toidukaupade kohta. Selle sammu eesmärk on leevendada just madalapalgaliste koormust - käibemaks on sageli ainus maks, mida nad märkimisväärses ulatuses tasuvad. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks peaks abi ulatusliku müügi kaotuse tõttu olema maksimaalselt 25 miljardit eurot. See peaks ära hoidma pankrotilaine ja säästma võimalikult palju töökohti. Seal, kus pankrotid on vältimatud, on lühema võlakergendusprotsessi eesmärk hõlbustada ettevõtetel pärast pankrotti oma kiiret taaskäivitamist. Plaanis on ka ettevõtete maksuvabastused. See laiendab nn maksukahjumi ülekandmist. Ettevõtted saavad seega praegusest kriisist tingitud kahjud tasaarvelda jooksva aasta eelmise aasta kasumiga - see peaks likviidsust tugevdama. Et ettevõtted saaksid rohkem investeerida, soovib koalitsioon parandada ka amortisatsiooni reegleid. Lisaks tuleks ajakohastada ettevõtte tulumaksuõigust. Rahaliselt kannatanud omavalitsused saavad ka miljardeid abi, et kompenseerida 2020. ja 2021. aastate kaubandusmaksutulude kaotust. Lisaks lühiajalisele toetusele on kavas teha täiendavaid investeeringuid tulevikutehnoloogiatesse. Selleks tuleb lähiaastateks käivitada üle 50 miljardi suurune tulevikupakett, mis peaks liikuma sellistesse valdkondadesse nagu vesinik kui energiaallikas, kvanttehnoloogia või tehisintellekt. Hoolimata autotööstuse intensiivsest lobitööst, ei ole loodud lammutamise boonust ega stiimuleid madala heitkogusega bensiini- ja diiselmootoriga autode ostmiseks. Lisaks majanduse otsetoetustele pakub pakett ka eelkõige ühekordset 300 euro suurust toetust lapse kohta. Olulise kaaluga on ka peredele: päevahoiukeskuste ja kogu päeva koolideülesehitust toetatakse kolme miljardi euroga. Ka kodanikud ja ettevõtted tuleks kõrgetest elektrikuludest vabastada. Kiitus tuli ettevõtjate ja majandusteadlaste poolt: Saksamaa Kaubandus-Tööstuskoja (DIHK) president Eric Schweitzer rääkis „paljudest õigetest impulssidest". „Eelkõige on hea, et võtmeinstrumentide suhtes rakendatakse valdkondade vahelist lähenemisviisi." Schweitzer ütles, et likviidsusabi peaks jõudma ettevõteteni, keda kriis on mõjutanud,eriti kiiresti. Tööstusühendus BDI ütles ka, et koalitsioon saadab majanduse stimuleerimise paketiga kodanikele ja ettevõtjatele tugeva signaali. Tööandjate president Ingo Kramer ütles, et otsused on „panus kiireks kriisist väljumiseks", kaubandusühing ZDH nimetas programmi "tähelepanuväärseks reageeringuks enneolematule kriisile". Majandusteadlased rõhutasid, et need meetmed sobivad koroona tagajärgede leevendamiseks ja majanduslanguse summutamiseks. Mõned juhtivate teadusinstituutide esindajad avaldasid siiski kahtlust käibemaksu vähendamise tõhususes, teised aga lootsid ettevõtetele suuremat maksuvabastust.
Föderaalse Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,2%. Kvartali võrdluses oli langus ülekaalukalt suurim pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi 2009. aastal ning suuruselt teine langus pärast Saksamaa taasühinemist. Aasta esimese kolme kuuga langesid eelkõige eratarbimine ja eksport. Ettevõtted investeerisid masinatesse, seadmetesse, sõidukitesse ja muudesse seadmetesse märkimisväärselt vähem. Suurenenud ehitusinvesteeringud ja valitsuse tarbimiskulutused takistasid teabe kohaselt veelgi suurema krahhi tekkimist. „Esimese kvartali langustrend dokumenteerib majandussurutise algust," kommenteeris DIHK üldjuht Martin Wansleben mai keskel avaldatud arvnäitajaid. „Lisaks peame lähtuma sellest, et paljude ettevõtete olukord jääb leevenemisest hoolimata pingeliseks." Wansleben viitab Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja (DIHK) värskeimale kiiruuringule, mille kohaselt 80% ettevõtetest eeldab müügi langust 2020. aastal. Enam kui kolmandik eeldab koroona-eelsesse aega naasmist kõige varem 2021. aastaks. Isegi majandusteadlaste sõnul pole majanduslangus esimeses kvartalis veel päris põhja saavutanud. Föderaalvalitsus ootab 2020. aastal tervikuna kogu sõjajärgse ajaloo halvimat majanduslangust. Seetõttu peaks Euroopa suurima majanduse majandustoodang vähenema 6,3%, ehkki majanduse elavnemist on oodata aasta teises pooles. Kuid langus on teiste suurte euro-riikidega võrreldes väike: Prantsusmaal, mis on pärast Eurotsooni suuruselt teine majandus Saksamaa järel, langes SKP esimeses kvartalis 5,8% ja Itaalias 4,7%.
ELi asepresident Valdis Dombrovskis rääkis „sümmeetrilisest šokist”. „Mõjutatud on kõik ELi riigid ja tõenäoliselt ei õnnestu sel aastal vältida majanduslangust," ütles Läti endine valitsusjuht. Kuid majanduslanguse sügavus on ebaühtlane - majandustoodangu langus ulatub 4,3%-st Poolas 9,7%-ni Kreekas. Euroopa Komisjoni hinnangul tõuseb majandus 2021. aastal euroalal taas 6,3% ja ELis 6,1%. Arvestades suurt ebakindlust, saab koroonaviiruse tagajärgedest tuleneva languse ulatust hinnata ainult ajutiselt. Tagajärjed maailmamajandusele on juba praegu palju tõsisemad kui need, mida põhjustas 2008. aasta rahvusvaheline finantskriis. Oma prognoosiga ühineb Komisjon teiste institutsioonide, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), mustade stsenaariumidega. Balti riikide väljavaated on keskmise lähedal: Sel aastal kukub Eesti (-6,9%) ja Läti (-7,0%) pisut vähem kui Leedu (-7,9%), kes tuleval aastal näitab tõenäoliselt rohkem plussi kui teised kaks tema naaberriiki. 7,4%-se kasvumääraga on esikohal Leedu, järgneb kekspäraste kohtadega Läti (6,4%) ja Eesti (5,9%). Saksamaa jaoks on Euroopa Komisjoni 2020. aasta hinnang 6,5% isegi pisut ebasoodsam kui Saksamaa valitsuse prognoos, mis oma kevadises prognoosis ennustab sõjajärgse perioodi kõige suuremat 6,3%-list majanduslangust. Eeloleval aastal peaks SKP kasvama 5,9%. Vaatamata lühiajalisele töökorraldusele, palgatoetustele ja ettevõtete riiklikule toetusele suureneb majanduslanguse tingimustes töötuse määr. Eurotsooni osas ootab EL-i Komisjon tõusu 7,5%-ilt 2019. aastal 9,5%-ni käesoleval aastal. 2021. aastal on oodata langust 8,6%-ni. Eeldatakse, et kogu ELis tõuseb määr võrrelduna eelmise aasta 6,7%ga tänavu 9,0%-ni. Eeldatavasti on see 2021. aastal 8,0%. Mõnes liikmesriigis suureneb tööpuudus rohkem kui teistes. Eriti haavatavad on riigid, kus on suur osa lühiajaliste lepingutega ja turismist sõltuvaid töötajaid. Samuti on selle aja jooksul tööturule sisenevatel noortel raskem oma esimest tööd leida. Balti riikides on oodata 2008. aasta finantskriisiga võrreldes tööturul kergemat langust - seda ka tööpuuduse vähendamise poliitiliste meetmete tõttu. Sellegipoolest on töötuse kasv lühiajaliselt märkimisväärne: prognooside kohaselt tõuseb see Eestis 2020. aastal 4,4%-ilt 9,2-le ja langeb järgmisel aastal 6,5%-ni. Lätis (8,3%) ja Leedus (7,9 %) on määr 2021. aastal siiski mõnevõrra kõrgem - pärast tõusu 6,3%-ilt 2019. aastal 8,6%-ni (Läti) ja 9,7% ( Leedu) sel aastal. Koroonakriisi ajal tuleb paljusid Saksamaa töötajaid kaitsta töötuks jäämise eest riiklikult rahastatavate lühiajalise töö hüvitiste abil. Euroopa Komisjoni hinnangul tõuseb Saksamaa töötuse määr tänavu 3,2%-ilt (2019) 4,0%ni. 2021. aastaks ennustatakse töötuse määra 3,5%. Kriisiohjamist käsitlevad poliitilised meetmed ja miljardid suurendavad riigieelarve puudujääki ja riigivõlga kõigis EL-i ja eurotsooni riikides. EL-i komisjon ei näe inflatsiooniriski vaatamata rahaga üleujutamisele. Arvestades nõudluse ja naftahindade järsku langust, langeb inflatsioonimäär märkimisväärselt ja kompenseerib pandeemilise hinnatõusu mõnes piirkonnas.
Lufthansa kavatseb maikuu keskel Leedus rangete koroonameetmete leevendamise käigus jätkata lennuühendust Vilniuse ja Frankfurdi vahel. Leedu kolme rahvusvahelise lennujaama käitaja sõnul pakub Saksamaa lennufirma 13. maist esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti taas kord nädalas lende Vilniuse ja Frankfurti vahel. „Frankfurt on väga oluline siht- ja sõlmpunkt, kus lennufirmad pakuvad palju ümberistumisega lende Euroopasse ja kaugemale," ütles avalduses Leedu Lennujaamade lennuteenuste osakonna juhataja Aurimas Stikliūnas. Ka Läti lennufirma Air Baltic plaanib lennata 13. maist taas Vilniusesse ja pakkuda igapäevast ühendust Riiaga. Koroonaviiruse leviku vastases võitluses kuulutas Leedu välja erakorralise olukorra ja pani kogu riigi karantiini 11.maini. Alates aprilli algusest on peatatud ka õhu- ja parvlaevaliiklus. Vilniuse valitsus tühistas hiljuti Leedu kodanike riigist lahkumise keelu. Välismaalaste ulatuslik riiki sisenemise keeld kehtib endiselt. Lennuühendus valitsuse kinnitatud sihtkohtadega jätkub alates 10.maist.